Kui mõelda 19. sajandi teise poole ja lõpu Tallinna arhitektuuri peale, siis on üks nimi, mis väärib erilist tähelepanu: Otto Rudolf Knüpffer (1831-1900).

Fotod: PULSS

Linna moderniseerimisajastul, tööstuse arenguperioodil ehitati just tema käe all joonistatu järgi suur osa märkimisväärseid hooneid, mis osalt tänaseni linnale ilmet annavad.

Inseneriharidusega arhitekt töötas ligi pool sajandit Eestimaa kubermanguvalitsuses ning täitis aastatel 1870–1878 ka Tallinna linnaarhitekti ülesandeid. Tippaastatel moodustasid tema projektid koguni 60% kõigist linnas kinnitatud ehitusprojektidest.
Knüpffer tegutses ajal, mil linn kasvas kiiresti keskaegse ilmega provintsilinnast moodsaks tööstuslinnaks. Tema kavandite järgi valmisid ja uuendati gaasivabrik, ehitati esimene Balti jaama hoone, Rotermanni tehasehooned, Kochi aidad, Dvigateli rajatised ning Balti Puuvillavabriku kompleks koos tööliselamutega. Tänasel päeval on endised tööstuskompleksid kujundatud või muutumas uuele elule, eluruumide, kontori- ja poepindadega. Ülemiste City ja Rotermann on tänase Tallinna arengu edulugusid.
Oluline oli Knüpfferi roll vanalinna kaasajastamisel. 19. sajandi viimasel veerandil aitas Knüpffer muuta arvukaid ajaloolisi hooneid uue aja vajadustele vastavaks, säilitades samas nende ajaloolise ilme.

Knüpfferiga võrreldavalt tunnustust vääriv on samal ajal tegutsenud kolleeg Nikolai Thamm vanem.
Aga erinevalt viimasest oli Knüpffer rohkem insener kui kunstnik. Peterburi Ehituskooli lõpetanuna tegeles Knüpffer peamiselt praktiliste ülesannetega: tehaste, tööliselamute, jaamade, laohoonete ja linnataristu rajamisega. Just seetõttu mõjutas ta Tallinna igapäevast linnaruumi rohkem kui paljud kuulsamad arhitektid.

Samas on Knüpfferi Vene/Viru tänava nurka rajatud Demini kaubamaja üks märgilisi maamärke vanalinnas, juhatades sisse moodsaks saanud historitsismi ja neorenessansi stiili.
Samas just Knüpffer projekteeris massiliselt levinud ühe- ja kahekorruselisi puitelamuid, mida sageli ekslikult nimetatakse Lenderi majadeks. Neid odavamaid elupindu vajasid tollal tuhandete kaupa linna saabunud eestlased.

Kirjastus Argo on üllitanud Karin Hallas-Murula raamatu, kus on kaetud teeneka arhitekti töö ja tegevus Tallinnas ja mujalgi Eestis.
Alljärgnevalt galerii tuntumatest töödest.