MARIO SAUDER, Saksamaa saatkonna asejuht ja majandusosakonna juhataja, on oma diplomaatilise karjääri jooksul töötanud Euroopas, Aafrikas ja Ameerikas. Eestisse tõi teda soov kogeda midagi uut

Fotod: erakogu

Mario tee diplomaatiasse algas ülikooliaastatel afrikanistikat õppides. Samal ajal muutus ka Euroopa. Leipzigi rahumeelsed meeleavaldused aitasid kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele.
„Kui ülikooli lõpetasin, avanes uus maailm ja võimalusi oli palju,“ meenutab Sauder. Ta kandideeris Saksamaa välisteenistusse, mis tegutses tollal veel Bonnis. Esimene diplomaatiline amet viis ta Bratislavasse, kus ühiskond oli suurte muutuste keskel.
„See oli väga huvitav aeg. Õhkkond sarnanes hilisema Eestiga – tunti suurt huvi uue info vastu ning ühiskond ja tööstus vajasid ümberkorraldamist. See oli tormiline, kuid põnev periood.“

Aafrika viis ringi täis
Pärast Slovakkiat jõudis tema ellu Aafrika, viies omamoodi ringi täis. Ülikoolis kirjutas Sauder lõputöö Keenia aiandusest ning õppis suure huvi tõttu ära ka kisuaheli keele.
Keenia ja Mosambiik, safarid, rahvuspargid, India ookean ning tööreisid Burundisse ja Tan-saaniasse jätsid sügava jälje.
„Meil vedas, sest ei pidanud kogema õnnetusi ega kallaletunge. Kogemused mõjutavad ka seda, kuidas neid riike mõistetakse.“

Uudishimu ja uued väljakutsed
Pärast aastaid New Yorgi peakonsulaadis tekkis Sauderil taas soov proovida midagi uut. Positiivne kogemus Slovakkias innustas kandideerima Tallinna. Rolli mängis ka lähedus Berliinile, kus töötab tema abikaasa.
Eesti pakkus talle võimalust jätkata talispordiga. Kooliajal alanud suusaharrastus leidis siin kiiresti sobiva väljundi, sest treeningud ja võistlused on lähedal.
Saatkonna töötoa seinal meenutavad siin sõidetud maratone värvilised stardinumbrid. „Eestlased eelistavad klassikalist stiili, mina
vabastiili,“ ütleb ta naeratades. 38 kilomeetrit läbib ta umbes kahe tunniga.
Sauder on osalenud ka triatlonidel ja Ironmanil ning Tartu maraton kuulub iga-aastaste eesmärkide hulka. „Kõige eredamalt meenub maraton, kui õues oli miinus 25 kraadi,” meenutab Sauder, märkides, et oma vanuseklassis jõuab ta tavaliselt ikka esimese 15 sekka.

„Nagu meie“
Eestisse saabudes üllatas Sauderi sõnul kõige rohkem see, kui kaasaegne Eesti tegelikult on. „Sakslasena märkan siin ka korda.“
Tallinna puhul võlub teda vana ja uue arhitektuuri põnev kooslus. Lemmikpaikade hulka kuuluvad Rotermanni kvartal ja Noblessner.
„Siin on palju arhitektuurset ilu, mitte ainult funktsionaalseid ehitisi.“ Igapäevaelus saab Eestis hakkama ka eesti keelt oskamata, kuid keele puhul meeldib talle tuua näiteks sõna „öötöö“. „See kõlab põnevalt,“ naerab ta.
Veel suurem äratundmine on seotud eestlaste iseloomuga. „Eestlased on sellised nagu meie.“
Tema hinnangul on eestlased kinnised, otsekohesed ja punktuaalsed ning kasutavad keelt säästlikult. „Mõnikord ollakse siin isegi saksapärasemad kui meie ise.“
Talle avaldab muljet ka see, kui hästi on Eestis organiseeritud meeleavaldused. Kahe riigi sarnasusi arvestades ei üllata teda ajalooliste sidemete tugevus. „700 aastat balti-saksa ajalugu ja hansaaeg ühendavad meid.“

Kiire ja praktiline
Samas näeb Sauder eestlastes ka omadusi, mis on erinevad. „Eestlased peavad alati millegagi tegelema.“ Kui otsus on tehtud, hakatakse kiiresti tegutsema. Saksamaal eelneb sellele tema sõnul märksa pikem planeerimine. „Sakslastel peab kõik olema 150 protsenti läbi mõeldud. Seetõttu võtab meil kõik rohkem aega.“
Näidetena toob ta Tallinna sadamatrassi trammi ja Kalamaja ehitusprojektid. Üks Eesti eripära, mis talle eriti muljet avaldab, on jääteed.
Kõige olulisem avastus on aga eestlaste suhe oma riiki.„Mind üllatas, kui valmis on inimesed oma riiki panustama ja kui uhked nad selle üle on. Eestis on tugev identiteet ja positiivne patriotism – midagi, mida võiksime õppida.“

Vastlakukkel ja rostbratwurst
Ka Eesti köök on pakkunud meeldivaid üllatusi. Sauderi hinnangul on see Saksa köögiga üsna sarnane, kuid tooraine kvaliteet sageli väga kõrge. Lemmikute hulka kuuluvad kiluleib, vastlakukkel, pelmeenid ja kalaroad.
„Minu kui sakslase jaoks on oluline ka õlu,“ ütleb ta naerdes. Saksamaal on küll suurem valik, kuid Eesti õlledega on ta rahul.
Tüüringist pärit Sauder tunneb siiski puudust Rostbratwurst’ist. „Vorstist tunnen puudust juba Berliinis, Eestis veelgi rohkem.“
Veel üks Saksamaaga seotud lemmik on kalasai. „See on tõeline Kultursnack.“
Põhja-Saksamaal populaarne tänavatoit võiks tema arvates sobida ka Eesti rannikule, saartele ja sadamatesse. Kui Eestist lahkumise aeg saabub, võtaks ta kaasa siinset juustu ja kala. Püsivama mälestusena sooviks ta koos abikaasaga valida maali, mis meenutaks Eestis veedetud aega ja siinseid rännakuid.

Saab lihtsalt minna
Üks Eesti suuri eeliseid on Sauderi jaoks riigi kompaktsus ja võimalus reisida spontaanselt. „Siin on lihtne reisida. Hommikul teed otsuse ja lähed.“ Tallinnast võib tema sõnul sõita näiteks Ööbikuorgu või Peipsi äärde. Viimane pakub talle erilist huvi, sest on umbes viis korda suurem kui Bodensee ja jäätub talvel. „Kes armastab üksindust, leiab seda siin looduses ja isegi rannas.“
Saksamaal nõuab reisimine tema sõnul rohkem planeerimist. Eestis võivad otsused sündida palju spontaansemalt.
Õnneks ei ole Mario Sauderi Eesti-aeg veel läbi. Tema lähetust pikendati aasta võrra, andes võimaluse avastada veel seda, mida Eestil pakkuda on.