Rannamäele ehk Rannavärava mäele ehk Skoone mäele ehk ajaloolisele Skoone bastionile rajatakse spordiväljakute park!

Enam kui kolm sajandit tagasi rajatud Skoone bastioni näol on tegemist Tallinna suurima inimkäte jõul ehitatud kunstmäega. Seda ehitati oma 20 aastat ja see valmis 1704 Põhjasõja ajal. Rootsi kuninga kaitse ja valitsemise all ja fortifikatsiooniinseneri Dahlbergi juhtnööride järgi püstitama 17. sajandi lõpul ümber vanalinna müüride tervelt 11 kunstmäge, ehk bastioni, mis kõik said nime Rootsi suurriiki kuuluvate maa-alade järgi. Valmis jõuti ehitada ainult kolm – Ingeri bastion ehk tänane Harju(-värava) mägi, need olid Rootsi riigi ehitada ja kõige suurem, mereäärne Skoone bastion kerkis linnarahva jõu ja vahenditega.

Miljonite kantmeetrite mulla kuhjamine linnakodanike aedade ja muude rajatiste peale, ja nende endi sulaste ja hobuste-härgade tööjõuga, tekitas teravaid konflikte. Pärast kakskümmend aastat kestnud töid oli Skoone (rootsi­päraselt Skåne) bastion 1704. aastal valmis.

Läks veidi enam kui poolteist sajandit ning kasutusest välja langenud kindlustustest sai promenaadide komisjoni juhtimisel haljastusprogrammide täideviimisel taas roheala. Möödunud sajandivahetusel tegutses bastioni otsas esinduslikus puitpitsilises
hoones lühikest aega kohvik-restoran. Mäel korraldati suviti vabaõhukontserte. Seal käidi amüseerimas, špatseerimas ja kurameerimas, nagu ütleb Jüri Kuuskemäe.

Kui linn sai 1913 valmis elektrijaama, peitis see koos korstendest tuleva suitsuga Rannamäelt merevaate ja rahvas kadus ajapikku, koondudes pigem Harjumäele rajatud meelelahutuskeskusse.
Nõukaajal oli siin punalaevastiku lõbustuspark ja taasiseseisvumise ajal alagasid vaidlused, mis saab edasi. Ajutise rajatisena oli 2011 mäele püstitatud Põhuteater.
Tallinna linna korraldatud Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse võitis NÜÜD arhitektid OÜ kavandiga „Skoone taskud“.
Maastikuarhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Skoone bastioni alale lahendus, mis ühendab aktiivse eluviisi ja ajaloolise väärikuse, ning võidutöö täidab selle eesmärgi suurepäraselt.

„Uus pargiala avab Tallinna südames täiesti uued võimalused linlastele ja külastajatele, pakkudes mitmekesist keskkonda sportimiseks, liikumiseks ja vaba aja veetmiseks. Eriti oluline on see kesklinna koolidele, kes saavad uue roheruumi näol endale kaasaegse väliala liikumisõpetuse tundideks. Seisan selle eest, et pealinn pakuks igale linlasele mitmekesist ja kutsuvat keskkonda, kus liikumisrõõm on loomulik osa igast päevast,“ märkis abilinnapea.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulmani sõnul sisaldasid võistlustööd erinevaid ettepanekuid, kuidas välja tuua ajaloolisi kihistusi – näiteks praegu maa all peidus oleva kontreskarpmüüri eksponeerimist – ning kaduma läinud elemente, nagu vesi vallikraavis.