…täna jälle mul voolik on suus”… No siiski ei, aitäh, jätame need lauluread Tõnu Trubetsky suhu ja Vennaskonnale esitamiseks. Ja bensiin, diisel ja gaas jäävad mootorsõidukitele. Meie testime tanklatoitu!
Maailm on muutumises. Rahvas räägib, et täna on tankla koht, kuhu minnakse nii kõhtu kinnitama kui koguni kohtingule, kus peetakse maha ärijutud ja pered naudivad pühapäevalõunat.
Lisaks väidetakse, et kiirtoidukettide komplekteined, mis varem maksid viis–kuus eurot, on täna hiilivalt rühkinud 10–15 euro piirini. See on hind, mille eest veel mõned aastad tagasi sai korraliku päevaprae koos joogiga keskmises kohvikus. Hinnahoiatus mõistagi ka kohvikute ja restoranide hindade suhtes! Restoraniminekust kujunes “noh, korra kuus saame lubada”. Või kord kvartalis. Või siis, kui keegi välja teeb.
Usalada, aga kontrolli! Ajal, mil isegi kiirtoidurestoranid alustnud hinnarallit, on ehk tanklaketi toiduletid veel kättesaadavad? Aga kuidas on hinna–kvaliteedi suhe? Kas toit püsib keres ja kui kaua? Valikuks väisasime pealinna nelja ketti – Circle K, Olerex, Alexela ja Terminal. Viimane on esindatud Tallinnas vaid ühe, Mustakivi tanklaga. Testisime kaubamärki kandvate “bensukate” toidupakkumisi ja – üle 10 euro toidukorra peale ei kulutanud!

Terminal
Terminali ainuke, Mustakivi tankla on üsna uhke! Istumisala, eelkõige hoones sees, on kõikidest teistest tanklatest kõige muljetavaldavam – kohvikusaal hubane ja eraldatud. Menüü pakub meeldivaid üllatusi tuntud eestimaistest toorainetest – Liivimaa lihaveisest, Peipsi kohafileest salat või hoopis sealihast pirakas šnitslipraad. Võtsime seda teist ja kolmandat, ja keskendusime prooviks kohafilee salati, tomati ja fetaga. Salat jäi küll veidi kuivaks ja maitse tagasi-hoidlikuks, kuid kiireks lõunaks täiesti arvestatav valik.

Circle K
Circle K–s, ja neid on linnas, teadagi, mitmeid, on tunda tanklapoele omast liikumist ja melu, atmosfääri võtmes kuidagi kõikidest tanklatest ehk kõige vähem õdus koht. Toiduvalikust leiab enamasti kiirtoidu klassikaid – burgereid, vrappe ja hot doge, millest viimaseid kiidetakse kõige enam. Ka veganitele pakutakse siin beyond meat pihviga vrappi. Praetaolisi eined me aga ei leidnud, seega võtsime kõige suurema kõhutäite, mille andis leida – XL kebabi vrapi. Välimuselt küll isuäratav, kuid maitse rohkem keskmiselt tagasihoidlik.
Kebabki polnud eriti maitsekas ning kogu vrapp mõjus veidi üheülbalisena. Ka kõhtu see pikemaks ajaks täis ei
hoidnud. Kui otsida sealt midagi värskendavat, siis alati aitab välja värkselt pressitud apelsini mahl. Pigem läheks, kui nälg juba nahka koorib!?

Alexela
Alexela tanklate poe ja kohviku istumisalad on lahendatud viisil, mis pakub poemürast hoolimata piisavalt privaatsust. Lisaks oli Alexela ainus koht, kus sai einet nautida päris taldrikult metallist noa ja kahvliga ning juua kohvi tavalisest tassist, mitte ühekordsetest nõudest.
Nende menüü on rikkalik ja leidub kõike võimalikku, aga üllatav oli võimalus tellida jagamiseks terve pitsa või hoopis panna ise kokku endale meelepärane praad, burger, salat, vrapp. Tõeline valikuvabadus!
Meie fookus oli sealiha šnitslist praad, mis oli toekas ja tervikuna toimiv. Lisandiks valisime bataadifriikaid ja punase kapsa salati. Positiivne oli, et roog valmis ahjus, mitte fritüüris, mis jättis toidust tervislikuma mulje. Portsjon oli suur ja täitev – võtsime stopperiga aega – sellest jätkuski energiat pea terveks õhtuks.

Olerex
Kindlasti oleneb millisesse Olerexi keti tanklasse olete suundunud, aga meie valitud jaam oli ruumikas ja rahulik ning kohvikuala kena, puhas ja eraldatud.
Toidu poolest on “olekas” tuntud oma ehtsa kebabi järgi. Menüüst leiab mitu erinevat kebabi varjundit, lisaks krõbe-kanale või veisepihvile. Olerex on aga teine tankla, mis pakub ka veganitele sobilikku pala – veganpihviga burgerit, salatit või praadi. Siit võtsime prooviks ikka kebabiprae salatiga. Värskelt lõigatud kebabiliha oli mahlane ja maitsekas ning mitmekesine salat lisas roale värskust ja toekust. Kuna oli pühapäev, tuli pannkoogiisu ning minipannkoogid rahuldasid edukalt magusaisu. Kõht jäi täis ikka pikemaks ning üldjoontes oli elamus meeldiv.

Kokkuvõte: tanklatoidud on viimastel aastatel kõvasti arenenud. Nii valikuvõimaluste kui menüü toiteväärtuse ja toidu kvaliteedi suhtes. Enam ei piirdu valik ainult hot dog’i ja kuiva saiakesega. Pakutakse täiesti arvestatavat sooja einet, olgu selleks šnitsel, praad või teisalt värske salat.
Soovitus – tasub proovida kiirtoidulettide asemel head ja paremat ning taskukohasemat otsida tanklast!
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
Tunne end kui kodus…
… nagu itaallane! Oot-oot? Jaa-jaa – sì, sì! Viska paariks tunniks seljast eestlase hall, morn ja muredest murtud vammus ning…
VÕID ja LEIBA
Me ei tea, kes esimesena tuli mõttele panna maitsestatud täidis õhukese tainakihi sisse ja saadud pätsikest keeta. See isik vääriks…
Portugali maitsed vanalinnas
Kõik Tallinna toiduhuvilised teavad rusikareeglit: mida lähemale jõuad Raekoja platsile, seda ettevaatlikum tasub olla, et mitte sattuda järjekordsesse turistilõksu. Aga…
KULD ja SUITS
Sulgege korraks silmad ja püüdke vaimusilma ette manada pilt tüüpilisest Tallinna fine dining restoranist. Selle sisemus on karge ja malbe,…
Pelmeeni sõbrad ja sugulased
Me ei tea, kes esimesena tuli mõttele panna maitsestatud täidis õhukese tainakihi sisse ja saadud pätsikest keeta. See isik vääriks…
MEKIB HÄÄ!?
„Mekk“ on tore vanaaegne sõna maitse tähistamiseks, kuid lahtiseletatult tähendab MEKK ka moodsat Eesti kokakunsti. Seda nime kannab Tallinnas traditsioonilisi…



