Arhitektuuriteadlane Karin Paulus vaatleb Tammsaare parki püstitatud klaaspaviljoni, mis äsja kerkis tsaariaegse lihaturuhoone kohale.

Suurte puude tõttu on praegu raske aduda, et kunagi paiknes siin linna põhiline kauplemispaik, niinimetatud Uus turg. Koha tähtsust näitab seegi, et siia ehitati pealinna kaks kõige olulisemat teatrit: Saksa teater (praegu Draamateater, 1910) ja Eesti teater, Estonia (1913).

19. sajandi lõpust teise maailmasõja järgse ajani kaubeldi siin nii õues kui eelkõige lihamüüjate jaoks mõeldud turuhoones. See basilikaalne ehk siis tänu kõrgemale keskmele ka ülalt valgustatud maja ehitati aastal 1899. Võimas kivihoone meenutas veidi Noblessneri ja Beckeri kandi laevatehaseid. 1944. aasta märtsis said nii Estonia kui ka turuehitised punalendurite pommitamises kannatada ja turuhoone lammutati. 1948. aastal kolis turupidamine Keldrimäele ning siia tuli park. 

Tammsaare pargi tänane ümbermõtestamine on tekitanud furoori. Paari viimase aastaga sai senine modernistlik oaas ärksa lahenduse – ilmusid ilutulestikku meenutav sillutis, valged pingid, puude vahele kolinud skulptuurid ja lopsakad taimed. Viimase sammuna esitleti arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri büroo kavandatud paviljoni. Kõrgel astmestikul asuvas laia valge mütsiga klaaskuubikus paiknevad söögikohad on populaarsed. Põhjuseks pole mitte ehk riivatu (kipsist antiikatleedid ja Disney päkapikud) sisekujundus ega ka pakutavad toidud-joogid, vaid suurepärased linnavaated. Võib silmitseda vanalinna, teatrihooneid, pargi rohelust ja linnamelu. Hoone keskmes saab piiluda keldrikorrusel osaliselt paljaks jäetud turuhoone varemeid. Kiigata tasub ka paviljoni keldrisse, kus tähele panna viiteid sel kohal olnud eelkäijale, aga vaat et veelgi enam imetleda nõukogude aja suurteose, lammutatud kino Rahu pannoo (kunstnik Dolores Hoffmann) fragmenti.