Lilleküla funktsionalistlik tuletõrjemaja väljus renoveerimistöödest mitte pelgalt toredalt taastatu ja kaasajastatuna, vaid – päästekomando maja kõrvale lisandus “kaasvõitleja”. Arhitektuurikriitik Karin Paulus heidab peale lähema pilgu.

Ajalehes Kaja sedastatakse 1928. aastal: „Tallinna tuletõrje ühingud on nõudnud mitme uue pritsimaja ehitamist, sest praegune pritsimajade võrk pole küllaldane. Linnavalitsus leidis, et kõige esmalt tuleb pritsimaja asutada Pelgulinna, mujale pole esialgu võimalik.“

Uus tuletõrjemaja valmiski Pelgulinna ja Lilleküla piiril 1932 ning selle projekteeris tolle aja üks mainekaimaid arhitekte Herbert Johanson (Haljalas 1884 – Göteborgis 1964). Algselt Pelgulinna jaoskonnaks tituleeritud hoone on ehe näide funktsionalistlikust stiilist ehk rõhk on asetatud võimalikult otstarbekatele lahendustele.

Maja toimib otsekui hästi õlitatud masin, kus nii asukoht kui efektiivne põhiplaan loob võimalused kiireks väljasõiduks, operatiivinfo jälgimiseks ja kiireks infoedastuseks. Tuletõrjeautode garaaži kohal paiknevad päästjate olmeruumid, esimesel korrusel on tänagi omaette sissepääsuga komandopealiku kabinet (ning algselt ka eluruumid). Juba 1930. aastatel oli hoone varustatud ka toona veel mitte ülearu levinud, aga peale tulekahju nii vajalike, korralike pesemisvõimalustega. Hoone ehteks on voolikute kuivatamiseks ja piirkonna vaatlemiseks mõeldud sihvakas torn, mis on varustatud rõdudega. Oma aja hõngu on hoones praegugi – säilinud on suuresti algupärased proportsioonid ning autentseid detaile. 

Tänaseks üheks vabariigi tippkomandoks kujunenud kompleks läbinud suuremat sorti ümberehitus – õues olnud kehvemad abiehitised lammutati, vana hoone on väga põhjalikult restaureeritud ja selle kõrvale on ehitatud ka täitsa uus garaaž. PAIK Arhitektide poolt 2015. aastal kavandatud mahulise eskiisi alusel tegi lõpliku projekti on Conarte. Uues majas on veel õppeklassid ja koht ennetajatele.  Kõik see on väga mõistlik – nii saavad suured autod ilma pikema manööverdamiseta oluliselt kärmemini välja sõita. Ehitis haakub kenasti vana pritsimaja funktsionalistlikku vaimuga, rõhutades nõndasama asist ja tehnitsistlikku vormiilu. Teine – ekraaniliku akendelindiga teine korrus eendub julgelt garaažiuste kohas, mõjudes hoogsalt ja moodsalt. 

Koos moodustavad kaks hoonet atsaka ja väga vajaliku terviku, kuhu maitsekalt on majutatud meie linnale nii vajalik abivägi.

Lilleküla omast veidi hiljem valmis uhkelt ka Nõmme Päästekomando renoveeritud ja kaasajastatud hoone.