Käes on jõuluaeg. Kordki aastas sunnib sisetunne meid härduma ja leebuma, lähedastele ja sõpradele rohkem tähelepanu osutama ning ehk ka iseenese sisse korraks vaatama. Selle aja tajumine jõuab inimesteni erinevalt. Kellele läbi kristliku kasvatuse või vähemasti läbi mingi esivanematelt geneetiliselt päritud instinkti, kellele aga läbi rõõmsa sagimise ja kaubanduskeskustes kõlava jõulumuusika. On ka neid, kes kannatamatult ootavad, millal kirikutes hakatakse toidupakke jagama ja muidugi neid, kes ometigi kord aastas saavad rihma lõdvaks lasta, sest muu (äri)maailm lülitub korraks välja ega resoneeri vastu.   

Olen igal aastal kirjutanud meie lugejatele aastalõputervituse koos põgusa pilguheiduga lõppevale aastale.  Ja alati olen ka pisemadki kriitikapuhangud maskeerinud aastalõpule omasesse pidulikku sõnavalikusse. Seekord aga ei taha see kuidagi välja tulla. Vabandan!

*

Ühe oma lähedase sõbra ütluse kohaselt oleme jätkuvalt persekursil. Olgu öeldud, et sõna perse (sünonüümid: tagumik, taguots, istmik) leidis läbi murdekeelele oma esialgse laialdasema kasutuse eelmise sajandi alguse rätsepate sõnavaras, millega osundati meeste pükste ühele osale, mis jäi püksivärvlist allapoole. Aga mina kasutan seda sõna siin, vaatamata sellele, et etümoloogiliselt on see muutunud tabusõnaks, just nimme, rõhutamaks, kui halvasti ja millises suunas meil asjad on arenema hakanud. 

Ma keeldun tänases olukorras mõistmast sõnaühendit „ebapopulaarsed otsused“, millega meie juhtivpoliitikud õigustavad endi läbikukkumist ja ebapopulaarsust. Rõhutavad oma sirgeselgsust ja sõltumatust vox populi naiivsest soovist elatuda pudrumägedest ja piimajõgededest.

Aga on olemas mõiste RASKED OTSUSED.  Otsused, millised peab rahvale ära seletama, nende otsuste vajaduse sirgeks rääkima ja siis nende elluviimiseks rahvalt mandaadi saama. Ükskõik, kui raske ja veenmisjõudu vajav see ka poleks. Just nagu tegid meie põhjanaabrid soomlased selle aasta märtsis, kus valimiste põhiteemaks oli avaliku sektori võlakoorem.

Nüüdne peaminister Petteri Orpo ei palunud valijatelt lugeda oma huultelt vaid põrutas karmi tõe kõigile näkku. Ta ütles: „Kõigepealt tuleks leida vahendeid majanduse pööramiseks kasvule, siis tuleb läbi mõelda maksustamine, et leida riigile lisatulu ja alles seejärel, viimasena kaaluda ka säästumeetmeid.“ NB! Pane tähele meetmete järjekorda (sic!)
Ja rahvas mõistis ning toetas. 

*

Euroopas on peagi juba kolm aastat kestnud tsiviilelanikke ja taristut julmalt hävitav sõda. Päris meie lähedal. Aga mitte kõigil ei lähe halvasti. Sõda rahastavate oligrahide vara on Bloombergi andmetel ligi 40 miljardi dollari võrra kasvanud. Halvasti ei lähe ka riikidel, kes on avanud uued transiidikanalid. Ja oma osa saavad ka „karmid sanktsioonid“ kehtestanud Euroopa riigid, kelle kaubavahetus uute transiitmaadega on tõusuteel.

Jah, sõjapidamine on läbi aastatuhandete olnud teatavale eliidi segmendile kõige tulusam sissetuluallikas. Näiteks panganduskonglomeraadi omanikud Rotchildid, kes alates ajast, mida me tunneme Euroopa ärkamisajana ja nimetame renessansiks ( teadus, kultuur, ühiskondlike ja sotsiaalsete struktuuride väljakujunemine) on kõige suuremad varad teeninud just tänu sõjapidamise finantseerimisele. Äraspidisel moel on nad ka ühed suurimad kultuuri- ja teadusrarenduse metseenid. 

Hea näitena võib võtta ette võtta ka Alfred Nobeli, mehe, kes asutas maailma kõige prestiižikamad tunnustusauhinnad kirjanduses, teaduses ja …. Nobeli Rahupreemia. 

Kui avada Wikipedia vastava märksõna all, siis saab lugeda järgmist: Alfred Nobel became rich by finding ways to kill more people faster than ever before.

Ja jällegi on poliitikud kas saamatud või silmakirjalikud. Ärimeestele ei saa ette heita ega keelata nende pühendumust kasumit teenida. Aga kasumiteenimise viise saab regulatiivselt sätestada. Selleks peab lihtsalt kehtestama vastavad seadused, mis kriminaliseeriks teatavat tüüpi tegevuse ad hoc.

*

Jah, meie ajakirja peatoimetaja ei olnud kuigi rõõmus minu seekordset teksti lugedes. On ju tõsi, et PULSS räägib positiivsetest inimestest ning väärtusi loovatest protsessidest ja asjadest. Püüangi siis lõpetada positiivse ja optimismi sisendava noodiga.

Hiljutine uudis, et riigi eelarves leidus viis miljonit eurot riigiametnike aastalõpu preemiate maksmiseks, sisendab positiivset lootust tuleviku osas ning näitab valitsejate usku, et varsti jõuab rõõmus aeg kätte ka õpetajateni.

Ilusat jõuluaega kõigile! Meeleolukat aastavahetust ja õnnelikku uut aastat!
Siiralt, puhtast südamest ja täie poolehoiuga; tahan, et teid kõiki ootaks mega-mega ilusad ja rõõmsad ajad.

😍 Andres