Dirigent Paavo Järvi räägib – küll oma mätta otsast, mida ta mõistagi kõige paremini tunneb –, et meie tänases päevas on puudu millestki, mis päriselt aitab leida ühisosa, tekitada inimesele omaseid emotsioone, sügavamat mõttetegevust ja soodustada koostöövaimu edukaks tegutsemiseks.

Meie kaasaegses maailmas, kus tähelepanu on üürike ja popkultuur soosib kergesti seeditavat sisu, on sümfooniaorkester kui selline sügavalt alahinnatud pärl. Sümfooniaorkester ei ole pelgalt eliitkunsti bastion: see esindab ideaalset ühiskonda, kus valitseb harmoonia ja koostöö. Olenemata taustast, rassist või isiklikest eelistustest, teab orkestri iga liige oma rolli, kuulab teisi ja töötab ühise eesmärgi nimel, et luua parim esitus.

Orkester on nagu ideaalse ühiskonna mikrokosmos. See koosneb tunnustatud kontsertmeistritest ja muusikutest, kes teevad ühise eesmärgi nimel koostööd, aga ka kompromisse, taandades oma arvamuse. Otsustamine on orkestris demokraatlik, kuid allub siiski hierarhiale. Muusikud usaldavad ja järgivad dirigendi visiooni, säilitades samal ajal teatud sõltumatuse ja isikliku väljenduse. See õrn tasakaal peegeldab hästi toimivat ühiskonda, kus inimesed töötavad koos, austades samal ajal juhtimist.
Tänases kultuurikliimas on orkestrid marginaliseeritud, mis sageli tõrjub kõrvale intellektuaalsed püüdlused ja sügavad kunstilised eesmärgid. Neid tajutakse ekslikult elitaarsuse sümbolitena, kuid tegelikkuses kehastavad need vastupidist.
Klassikaline muusika on midagi enamat kui lihtsalt meelelahutus: selle eesmärk on tekitada mõtteid ja mõtisklusi. Kuid selle tajutav keerukus ja vähenev kokkupuude erinevate kogukondadega, tähendab, et paljud peavad seda kättesaamatuks või ebaoluliseks. See on tõsine eksiarvamus. Klassikaline muusika on inimtsivilisatsiooni kroonika, mis on kirjutatud muusika keeles. See jäädvustab meie kollektiivse teekonna emotsionaalseid ja intellektuaalseid sügavusi.

Oma rikkaliku, kuid keeruka repertuaariga, mille on loonud sellised geeniused nagu Beethoven, Mozart, Mahler ja Stravinsky, väärib sümfooniaorkester suuremat tunnustust ning kaitset. See on inimliku kultuurilise väljenduse tipp, mis peegeldab meie ühise pärandi nii keerukust kui ka peensusi.
Sümfooniaorkestreid peaks kaitsma UNESCO, tagades nende tunnustamise ja säilimise tulevastele põlvedele. Meie kunstiliste saavutuste rikkuse ja mitmekesisuse säilitamiseks on tähtis tunnustada orkestrite hindamatut panust meie kultuuristruktuuri.

Paavo Järvi on Grammy auhinnaga pärjatud Eesti–Ameerika dirigent. Ta on Zürichi Tonhalle-Orchesteri muusikajuht, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie kunstiline juht ja Pärnu muusikafestivali ning selle Eesti festivaliorkestri asutaja. Artikkel on tõlgitud autori loal väljaandest NY Times.