Viimased kuud on jäänud, et heisata purjed ja seigelda ajastusse, mil Euroopa suurvõimude vahel toimus võidujooks selle nimel, kes avastab viimased „valged laigud“ maakeral.
Ohtrate illustratsioonide, kaartide ja esemete abil jutustab näitus loo 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi keskpaigani toimunud suurest geograafilise maailmapildi avardumisest, mida kannustasid tehnoloogia, kartograafia ja loodusteaduste kiire areng.
Ekspeditsioonid jätkusid ka pärast merereisi lõppu, sest kõik maadeavastajad avaldasid oma reisikirjad, mis kujutasid endast ajastu juhtivaid teadustöid. Tänapäeva Eesti aladelt pärit maadeavastajad olid sel ajal olulised tegijad. Tähelepanuväärseks panuseks maadeavastuste ajaloos sai Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlas, mis oli ilmudes üks parimaid terves Euroopas. Näitus viib külastaja Krusensterni töötuppa, tutvustades tema teadussaavutusi ja rõhutades rahvusvahelise võrgustiku tähtsust kartograafi töös.
Teaduse silmis väärtuslike avastusretkede pärand on tänapäeval aga nii mõneski mõttes problemaatiline ning kolonialismi ja imperialismi tundlikke küsimusi lahatakse ka näitusel.
Lennusadama suurnäitusel on välja pandud ajaloolisi esemeid nii Prantsusmaa, Hollandi, Inglismaa, Soome, Rootsi kui Eesti mäluasutustest. National Maritime Museumist saabuvad Briti maadeavastajatele kuulunud navigatsiooniinstrumendid, mis olid oma aja parimad. Musée National de la Marine’ist Prantsusmaalt pärit esemete au ja uhkus on Lionne (hilisem nimetus: Astrolabe) Prantsuse keisri Napoleoni tellitud Trianoni kollektsiooni kuuluv hiljuti renoveeritud laevamudel. Staareksponaadina saabub Amsterdami meremuuseumist näitusele Krusensternile kuulunud kronomeeter, mida ta kasutas ka oma ümbermaailmareisil.



Külastajad saavad proovida ka laevameeskonna elu põnevamat poolt. Näitusel kõrgub laevamast, mida mööda saab ronida kõrgele Lennusadama angaaride kupli alla. Hulljulgemad võivad panna end proovile ka vabahüppega masti tipust!
Väiksematele külastajatele avab toonase meresõidu töid ja argielu näituse nurgatagustesse peidetud laevarottide rada.
Heiskame purjed ja seilame tundmatusse kuni 11. jaanuarini 2026!
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
Unelmaid püüdes
„Mina usun, et inimene ei vali kunsti, vaid kunst valib inimese,“ ütleb EHA URBSALU (53), peamiselt USA-s elav muusika- ja filmialal…
MULLE MEELDIB suppi keeta!
Lotte Jürjendal (39) on mitmekülgne muusik, kunstnik ja performance-artist. Ja elukunstnik! „Ma arvan, et lihtsalt sündisin niimoodi … ufoks! Mõnikord on…
Marie Vaigla tahaks rohkem näha rõõmsaid inimesi
Laulja Marie Vaigla (30) esines Sügisjazzil koos isa Rauli ja trompetist Tero Saariga Ultima Thule lugudega. Sinu isa oli Thule…
Hea maitse määrab kõik!
Lavastaja Andres Puustusmaa tegutses 20 aastat edukalt suure Venemaa filmimaailmas. Pärast Ukraina sõja algust aga naasis täiega Eestisse. Kuigi tegid…
TÄNAV KUULUB KÕIGILE
Aastatega on pealinna avalikku ruumi, majade seintele, tehnorajatistele, aedadele, müüridele siginenud visuaale: grafitit ja tänavakunsti ning – paljude arvates suures…
ALISSON ja unistused
Alisson Kruusmaa (snd 1992) on Eesti helilooja, kes on pälvinud oma loomingu eest tunnustust ja juba pärjatud nii, et võiks…


