„Inimesed on siin väga avatud, eestlased on pragmaatilised ja otsekohesed, see teeb töö lihtsaks,“ kiidab Poola Vabariigi suursaadik Eestis Artur Jan Orzechowski.

„Eriti,“ märgib tema ekstsellents, „kui mõelda tagasi diplomaaditööle saadikuna Belgias ja sealsele monarhiale. Seal oli palju keerulisem.“
Mõte saada diplomaadiks tekkis Arturil esimest korda juba neljateistaastasena, kui ta õppis innukalt prantsuse ja ladina keelt. Hiljem laiendas ta oma keelehuvi hispaania, portugali ja itaalia keele suunal.
Kaheksakümnendate teine pool ja reformiliikumine Solidarność tõid ühiskonnas kaasa suured muutused, sündis praegune Poola vabariik. Muutustega kaasa sammudes asus ta 1994. aastal tööle Poola välisministeeriumisse ja on riigi teenistuses olnud juba 31 aastat. Tööpostil on oldud Montrealis, Kanadas ja Washington DC-s USA-s. Oluline aeg oli Brüsselis, kui ta töötas NATO peakorteris ja just Belgias sai ta 2016. aastal ka suursaadikuks. Keeleliselt andekana mõtles ta ka Eestisse tulles keele õppimise peale. „Aga see tundub nii valuline,“ ütleb ta, otsustades jääda inglise keele juurde, millega Eestis saab väga hästi hakkama.

Üllatused ja elamused
Eesti oli suursaadikule veidi tuttav juba varasemast: nimelt veetis ta 2020. aastal puhkuse Hiiumaal ja vaimustus sealsetest randadest. „Võrreldes ülerahvastatud randadega Poolas, valitseb teil tühjus isegi juulis 25 kraadi juures,“ muheleb ta. Tallinnaga tutvus ta juba enne saarele sõitmist ja oli üllatunud ilusast vanalinnast. Ka ta ütleb, et ka Narva pakkus üllatuse: „Eriline oma kahe kindlusegakummalgi pool jõekaldal kahel eri maal ja – kõikjal kõlab vene keel!“ Nüüd viib ta oma külalisi aga hea meelega ka näiteks Paldiskisse, sest „terve tee sinna on väga huvitav“.
Mullu korraldas Poola koos teiste eesistujariikide Taani ja Küprosega kuuekuulise programmi, mille jooksul toimus enam kui 30 avaliku diplomaatia ja kultuuriüritust ka Eesti linnades. Haapsalus jääb seda aega meenutama promenaadil kuursaali lähedal mälestuspink oma elu lõpu-aastail Haapsalus elanud poolatar Maria Kruszewska-Laidonerile. Haapsalus toimus ka HÖFF. mille raames linastus poola kirjaniku Stanislaw Lemi raamatu ainetel vändatud film „Navigaator Pirx“, mille muusika on kirjatanud Arvo Pärt.
Elamustest rääkides ongi suursaadikule sügavalt meelde jäänud kontsert ja kohtumine heliloojaga Arvo Pärdi keskuses. „Eriti eriline oli, et nägin esimest korda elusat maestrot ennast!“ muheleb ta.

Muidugi tuleb kõnelda ka toidust!
Suursaadik leidis Tallinnast ühe uue lemmiku, öeldes: „Maitsesin Peppersacki restoranis seljankat, seda Ukraina-Vene-Läti-Eesti suppi, tellin seda nüüd igal pool!“ Teiseks avastas ta enda jaoks kamakoogi. „See vist on tõesti ainulaadne Eesti köögi hõrgutis,“ muheleb ta.
Suursaadiku lemmik Poola köögist on smalec ehk seapekk, mis on sulatatud koos sibulakuubikutega ja vahel lisatakse sinna ka kuivatatud õunu või ploome. See on leivakate, mis määritakse leivaviilule ja puistatakse peale näiteks murulauku, soola ja seemneid. Lisada võib ka hapukurgiviile ja maitsestada pipraga. Soovi korral ka küüslauku ja majoraani.
Eestis on talle suureks abiks Lidl, kus on palju väga hea kvaliteediga Poola tooteid. „Üllatus on minu jaoks Eesti köögis aga see, et kalaroogi leiab vähe,“ imestab suursaadik, „olete ju mereriik!“ Ta naerab, et isegi kala on poodides sageli Poola päritolu.

Saadiku töö rõõmud
Esimene pool aastast 2025 oli Poola eesistuja riik ELi nõukogus (trios Taani ja Küprosega kuni 2026 aastani.), ja see on toonud väga palju väljakutseid ja tippsündmusi – riiklikest visiitidest, pea 20 kontsertini. Juulist võttis Poola üle Läänemeremaade nõukogu eesistujariigi staatuse. Selle raames avas suursaadik Tallinna lennusadams Läänemere päeval 28.augustil väljapaneku „Kas Läänemeri jääb meiega?“, mis on seotud Läänemere kultuurikeskuse Gdanskis välja antud raamatusarjaga „Baltek“. Praegu valmistutakse saatkonnas tähtsaks sündmuseks: Eestisse saabub oktoobris Poola presidendipaar, et osaleda Arraiolos Groupi kohtumisel. Estonia kontserdisaalis toimub 13. novembril Fryderyk Chopini 2025. aasta Varssavi konkursi laureaadi, andeka pianisti kontsert. „Need on väga tähtsad, aga ka südant soojendavad üritused,“ ütleb Artur Orzechowski. Ta lisab, et saadiku töö üks tore külg on ka silmapaistvate inimeste auhindamine. „Mul on olnud rõõm üle anda riiklikud auhinnad Urmas Suklesele, Priit Pirskole ja Peep Jahilole ning Kertu Orrole.“

Eesti ja Poola sarnasusi on suursaadik leidnud Tallinna Viru tänava lilleküllust vaadates. „Ka meil on lilled daamidele kinkimiseks väga populaarsed ja näiteks Krakówi peaväljakul müüakse neid lausa keskööni,“ kinnitab ta. Masuurias aga on tuhande järve piirkond, Eestis üle 2000 saare.
„Meid ühendab ajalugu, hansalinnad, kuhu Poolas kuulusid näiteks Gdańsk, Kraków, Toruń,“ nendib suursaadik. „Hea meel on Eestis olles märgata Poolast saabunud külalisi ja eriti tore on, et nad on valmis viibima siin rohkem kui päeva. Kuulen sageli Tallinna muuseumis või tänaval poola keelt.“
Suursaadik loodab väga, et 2030. aastaks valmib Rail Baltic, mis muudaks reisimise Tallinna ja Varssavi vahel kiiremaks ning mugavamaks: 6 tundi ja 40 minutit.