Kevadine suursündmus, 37. Tallinna Rahvus-vaheline Festival Jazzkaar täidab 25. aprillist kuni 2. maini Telliskivi Loomelinnaku parima muusikaga! Nagu ikka, uurime artistidelt nii festivali kui Tallinna linnaruumi kohta.

Sõna saab laulja Marten Kuningas! Marten (s. 1985) on teinud sooloplaate, aga juba kümme aastat on ta ansambli Miljardid solist. Jazzkaarel teeb ta eri-projekti!

Esined Jazzkaarel, kus teed kummarduse Fotografiska Anton Corbijni näitusel portreteeritud artistide muusikale. Kes neist on sinu suurimad lemmikud ja miks?
Ilmselt David Bowie – ta on muusiku ja kunstnikuna lihtsalt niivõrd mitmekülgne ja köitev. Ka Brian Eno, kellest on mitu toredat portreed, on minu jaoks olulisel kohal. Ühes saali nurgas oli hägune siluett Peter Gabrielist kuskil kõrvalisel rajal. Temaga kaasa lauldes kulges suur osa mu lapsepõlvest. Kogu näitus on väga inspireeriv ja ilus.

Milline Jazzkaarel esinev välismuusik sobiks Tallinna elama, kuhu ja miks?
Ansambli Kneebody saksimees Ben Wendel (kes on varasemalt üles astunud ka oma trioga) sobiks elama mõnda Lasnamäe üheksakorruselise elamu viimase korruse ateljeekorterisse, näiteks Kärberi tänavale. Seal üleval katusel oleks hea, jalg äärel, paneelide vahel saksofoni puhuda. Kohalikud kindlasti rõõmustaksid.

Milline muusikapala iseloomustab sinu jaoks kõige rohkem Tallinna linna?
Hmm… midagi võrdväärselt inetut ja kaunist, sulnist ja roppu… Onu Bella „Mu armukeste kari“.

Kui sulle antakse võlupiits, siis milline oleks täiuslik Tallinn?
Iga linn on oma elanike nägu. Kui see on tõsi, siis ei tahaks ma kedagi piitsutada, sest tallinlase nägu on juba täiuslik. Seepärast olekski täiuslik Tallinn selline, kus need näod on nähtavad ja nad väljendavad end vabalt. Erinevad põlvkonnad, jagades, meenutades ja unistades. Tähistades olnut, olevat ja saabuvat. Ja majad ja aknad ja tänavad oleksid seda nägu.