
Mängurlus Eestis sai alguse aastatel 1994-1995, kui aastal 1994 jõustus esimene loteriiseadus ja aastal 1995 jõustus esimene hasartmänguseadus. Internetipõhised hasartmänguteenused olid esialgu reguleerimata. Viimane hasartmänguseadus (2008) annab juriidilise aluse internetipõhiste hasartmängude reguleerimiseks.
Reguleerivad normid
1995. aasta hasartmänguseadus käsitleb nelja tüüpi hasartmänge (õnnemängud, trikid, totalisaatorid ja kihlveod). Uus hasartmänguseadus jõustus 1. jaanuaril 2009; see tühistab kaks eelmist seadust ja reguleerib praegu mängurlust Eestis. Kõik hasartmängudega tegelevad ettevõtted peavad hasartmänguteenustega tegelemiseks ja nende pakkumiseks omandama seaduslikult litsentsi. Hasartmängude operaatorid võivad pakkuda ka mängudega seotud tegevusi (toitlustamine, rahavahetus, meelelahutus ja kultuur). Kõiki hasartmängudega seotud teemasid Eestis käsitleb Eesti Maksu- ja Tolliamet.
Traditsioonilised kasiinod
Täna on Eestis neli juhtivat hasartmängude operaatorit: Fenikssi kaubamärgi all tegutsev OÜ Novoloto, Olympic Entertainment Groupi kuuluv Olympic Casino Eesti AS, CityCasino alla kuuluv OÜ Best4U ja kaubamärgi Casino GrandPrix nime all tegutsev Grand Prix Casino OÜ. Need hasartmängude operaatorid omavad Eestis kasiinosid ja mänguautomaatide saale. Aktsiaselts PAFER pakub hasartmängude ja kihlvedudega seotud tegevusi PAFi kaubamärgi all Eestis tegutsevatel reisilaevadel.
Puhkekeskuste kasiinod
Tüüpiline kasiino Eestis pakub populaarseid lauamänge ning mängu- ja videomänguautomaate. Samuti pakuvad kasiinod sõltuvusvastaseid programme turistidele. Seaduslik vanusepiir kasiinodes on 21 eluaastat. Need, kel vanust alla 21, võivad viibida kasiinodes ainult Eesti laevaregistris registreeritud ristluslaevadel, kus maksimumpanus ühe mängu jaoks on 10 eurot ja maksimaalne võit mängu kohta on 2000 eurot. Alla 21-aastase isiku lubamine hasartmänge mängima toob kaasa trahvi kuni 2600 eurot. Kasiinod Eestis järgivad rangelt hasartmängu eeskirju ja ohutusreegleid.
Mänguautomaatide saalid
Erinevates Eesti linnades on palju mänguautomaatide saale. Rohkem kui 35 neist tegutseb Tallinnas. Ka Eesti ristluslaevadel on oma “kasiinod”. Paljusid Eestis olevaid mänguautomaatide saale kutsutakse “mängukasiinodeks”, sest nendes saab mängida ainult mänguautomaatidel, videomänguautomaatidel ja elektroonilist ruletti. Suitsetamine on seadusega lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades. Vanusepiirang on 21 eluaastat. Sissepääs on tasuta. Riietumisstiill vaba. Kasiinod Eestis on avatud iga päev. Need, mis on Tallinnas, on tavaliselt avatud 24 tundi päevas.
Loterii
Eestis pakub loteriiteenust riiklik lotoettevõte Eesti Loto. Ettevõte asutati aastal 1991 ja on olnud suurim loteriide korraldaja. Eesti Loto kasum jaotatakse teaduse ja hariduse, olümpiakomitee, muude spordialade, heategevus- ja kultuuriprojektide vahel. Minimaalne vanus loto mängimiseks Eestis on 16 eluaastat.
Eesti Loto poolt käivitatud loteriimängude hulka kuuluvad loto, keno, bingo ja kraapimispiletid. EestiLoto.ee korraldab erinevaid lotomänge, sealhulgas populaarne Viking Lotto, rahvusvaheline EuroJackpot ja rohkem kui tosin kiirloteriid. Mõnesid loosimisi kantakse üle televisioonis.
Loteriipileteid saab osta müügipunktides ja volitatud internetipõhistes lotoagentuurides. Mobiiltelefoniga saab osta loteriipileteid läbi lotomüügikanali M-lotto. Rahvusvaheliste loteriide puhul maksab Eesti välja ainult need lotovõidud, mille piletid on ostetud Eestis.
Spordikihlveod
Eesti hasartmänguturg on palju väiksem kui enamikus muudes võimkondades maailmas. Hasartmänguseadus on alates 1990 aastatest palju muutunud, et kajastada kihlvedude praegust seisu. Aastal 2008 karmistas hasartmänguseadus eeskirju kohapealsetes ja internetipõhistes mängukohtades. Spordiennustus on riiklik spordikihlveoagentuur, mis opereerib mitut kihlveokontorit riigis. Spordiennustus oli esimene ettevõte, mis hakkas aastal 2004 pakkuma panustamisvõimalusi Interneti teel.
Eestlased armastavad sporti ja teevad sageli panuseid korvpallis, jäähokis, jalgrattasõidus, võrkpallis ja võidusõidus. Nagu paljudes teisteski riikides kogu maailmas, on kõige tähtsam Eestis jalgpall.
Internetipõhised hasartmängud
Internetipõhised hasartmängud seadustati Eestis aastal 2009. Alguses lubati internetipõhiseid hasartmänguteenuseid pakkuda ainult kohalikel veebilehtedel. Hiljem avas Eesti oma hasartmänguturu ka maksuvabadele operaatoritele tingimusel, et nad omandavad selleks litsentsi Eesti ametivõimudelt. Samuti hakkas Eesti blokeerima litsentsita hasartmängusaite, et nad ei saaks Eesti kodanikele oma teenuseid pakkuda. Praegu tegutseb Eestis aktiivselt enam kui tosin litsentseeritud internetipõhist teenusepakkujat. Erinevatel internetipõhistel hasartmängudel on erinevad vanusepiirangud: alla 21-aastastel ei ole lubatud mängida internetikasiinos, alla 18-aastastel ei ole lubatud sõlmida spordikihlvedusid ja alla 16-aastastel ei ole lubatud mängida lotot. Hasartmänguseadus sätestab, et keskmine väljamakse internetipõhistel mängudel ületab 80% panuse suurusest. Võidusummad kaughasartmängude puhul ei tohi ületada 50 eurot.
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

GOBI – kaasaegse köögiga Sakhartvelo
Mis roog kargab teil esimesena pähe, kui kuulete sõnu „Gruusia restoran“? Loomulikult šašlõkk. Gruusia, Georgia või rahva omanimega Sakharthvelo restoran,…

Kuidas on Eesti ettevõtetel aastal 2024 lood küberrünnetega?
„Mõjuga küberintsidentide hulk on aastaga suurenenud veerandi võrra,“ toob välja KPMG küberturvalisuse valdkonna juht Mihkel Kukk. „Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatus…

SUSAN LUITSALU – seikluseks valmis!
Susan Luitsalu (41) on hoogsa käega kirjanik ja reisisell, kes valmis vaat et meeletuteks ettevõtmisteks siin- ja sealpool sood. Aga,…

Kristjan JÄRVANIGA läbi linna
Ajakirja PULSS väljaandja Andres Peets käis varakevadel Tallinna abilinnapeaks saanud Kristjan Järvaniga juttu ajamas. Võeti ette ka ühine jalutuskäik läbi…

Agulipoisist suurlinna
Elust ja ilukirjandusest on teada, et agulist kesklinna kolimine tähendab mitte ainult aadressi, vaid kogu eluolu muutust. Kombed on teised,…

Ulakalt moodne (EUR-)AASIA
Mis kargab teile esimesena pähe, kui kuulete sõna „uma“? Kes võru keelt kõnelevad, need teavad kohe, et „oma“. Uma on…