Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, mis peitub nüüd Kaarli kiriku vastas pimedal ajal nähtava lilla valguse taga.
Sellise valgusrežiiga on otsustatud välja mängida kaitsepolitsei uus hoone (Sweco Project). Et see on valitud sugereerimaks salapära või lillade jõududega seotud natuke maitsetuid nalju, ei julge uskuda.
Päevaajal on hoone hoopis teiselaadne. Hoone fassaad on mitmekihiline, lisaks klaapindadele annab tooni roostevaba terasvõrk, mis selles kontekstis on ju tugevalt sümboolne. Eestile omaselt hall, murtud pindadest kummaline moodustis loob seoseid mõnikümmend aastat tagasi moes olnud dekonstruktivismi ehk ideega, et hoone võetakse justkui pulkadeks lahti ja pannakse siis loominguliselt ning targemini uuesti kokku. Selline kontseptsioon paistab töötavat: on ju kaitsepolitsei kompleks kasvanud kolme kiire vooluga tänava vahel üsna juhuslikult.
Aastatega on aina peenemaks muutuv tehnoloogia sundinud meie riiki rõhku panema ikka uutele ja uutele turvanõuetele, et meie kaitsepolitseinike järel ei oleks võimalik nuhkida. Ruumiliselt on näinud see välja nagu ajaloolistele nööpidele järjest uute ja uute pintsakute külge õmblemine. Nii on tegelikult päris mõistlik, et lõputute ümberehitamiste asemel lammutati halvas seisukorras hoonestus ja ehitati kompleksi lõpuks lihtsalt üks uus korralik maja.
Kahekümnenda sajandi alguse piltidelt on näha, et ega Luise tänaval tol ajal veel suurt midagi ole. Kuid juba 1919–1939 tegutses seal Tallinna Saksa reaalkool. See Erich Jacoby projekteeritud hoone oli kahekorruseline, rahulik, tagasihoidlikult kaunistatud akendega ehitis. Suurem osa sakslasi asus 1939. aastal ümber ja õppetöö lakkas. Aastal 1944 sai kool märtsipommitamises kannatada ja ehitati 1947–1948 ümber kolmekorruseliseks, lisaks sai maja ka võimla. Tulemus oli üsna ebamäärane rahulik kolmnurkfrontooniga hoone, mis haakus kenasti nii sõjaeelse traditsionalismi kui ka Stalini-aegse ajaloolembese esteetikaga (arhitekt Georgi Šumovski).
Hoones tegutses 1949–1958 Tallinna arhitektuuri- ja ehitustehnikum ning hiljem Tallinna kalandustehnikum (rahvasuus kilukool). Merekool laienes aegamisi ka Endla tänava poole, kuhu tehti kuuekorruseline ühiselamu ja õppehoone ning ujula. Aastal 1992 merekoolid liideti.
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
MANUFAKTUURI KVARTAL on ajaloo ilu, roheluse võlu!
Ajalooline Manufaktuuri kvartal Põhja-Tallinna südames on muutumas tõeliseks pärliks, kus mineviku tööstuspärand põimub moodsa elukeskkonnaga. hepsor.ee/manufaktuur Enam kui sajandipikkuse ajalooga…
Parimad paigad lindude petmiseks
Meie esivanemad uskusid, et söömata ei maksa välja minna. Igaks juhuks, sest kui tühja kõhuga kuulda mõne linnu häält või…
Vägev Vektor
Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, kuidas kontorimööblit valmistanud Kooperaatori kolossist on võrsunud kontoreid, aga ka kortereid mahutav Vektor. Nõukogude aja idealismi,…
Kristjan JÄRVANIGA läbi linna
Ajakirja PULSS väljaandja Andres Peets käis varakevadel Tallinna abilinnapeaks saanud Kristjan Järvaniga juttu ajamas. Võeti ette ka ühine jalutuskäik läbi…
Antti NOUSJOKI arvates ei pea linn muutuma, monumendiks, muuseumiks ega leinapaigaks
Soome arhitekt ja linnaruumi ekspert Antti Nousjoki, Ala arhitektide üks asutaja ja partner, räägib Tallinnast ja oma kahest siit arendatavast…
TIIDEMANNI VILLA on võimalus ja väljakutse
Nõmme aedlinna loodusliku ilu kõrval kaunistab linnaosa silmatorkavalt rikkalik arhitektuuripärand. Juba enne sõda kerkisid mändide vahele eramajad ja villad, tõelised…