Kirikute tornid kui moraalsed majakad

Tekst: Urmas Viilma, EELK peapiiskop

Harju-Madise kirik

Käesoleva aasta juulikuu alguses taaspühitsesin pärast restaureerimistööde lõppu Eesti läänepoolseima kirikutorni Kihelkonna alevikus Saaremaal. Kuigi Kihelkonna kirik on Eestimaal üks vanimaid, on kiriku sihvakas läänetorn valminud alles 19. sajandi viimastel aastatel. Üks Eesti maakirikute kõrgem torn sai valmimise järel meremeestele orienteerumisel oluliseks navigatsioonimärgiks. Aastakümneid oli Kihelkonna kiriku läänetorn majakaks, kus plinkis tuli. Hiljem, kui tuld enam tornis polnud, oli see meremeestele päevamärgiks, mille järgi orienteeruda. Kuni 2009. aastani oli Kihelkonna kirikutorn kirjas ametliku navigatsioonimärgina.

Ainsa kirikutornina Eestis kannab ametlikult majaka otstarvet veel Harjumaal asuv Harju-Madise kirikutorn, kus tuli plingib tänaseni, et aidata meremehi navigeerimisel.

Tegelikult on iga kirikutorn omal kombel majakaks – moraalseks majakaks –, sest märgib kohta, kust leiab oma elu tarvis juhatust igaüks, kes selle torni järgi suunda seab. Majaka ülesanne on teinekord juhatada eemale ka hukutavatest karidest. Ka inimene võib liikuda majaka suunas, teades, et tee on õige ja turvaline, või hoopis sellest majakast eemalduda. See on inimese vaba tahe ja õigus.

Igasse Eesti asulasse sisse sõites näeme, et linna- või asulapiiri tähistab ristkülikukujuline liiklusmärk, millel valgel taustal musta värvi hooned, kirikutorn nende seas. Ennast ilmalikuks riigiks pidavas Eestis on siiski omal moel tähelepanuväärne, et selle liiklusmärgi kujundajad ja kinnitajad ning liiklusseaduse vastuvõtjad Riigikogus on pidanud tähtsaks kujutada asulamärgil kirikuhoonet ega ole sinna paigutanud näiteks mobiilimasti.
Kirikutorni kujutis asulasildil näitab, et me elame kristliku kultuuritaustaga maal. See näitab, et kirik moraalse majakana on seni veel meie kõigi südamesse kirjutatud.

Me tahame, et kirikud oleks olemas, et keegi seal tegutseks, seal küünlaid süütaks, palvetaks, kella helistaks, laulaks ja kõneleks. Samuti on meile tähtis, et säiliks esivanemate pärand ning kõik need loendamatud ja hindamatud kunstiväärtused, mis ajaloolistes kirikutes paiknevad. Selleks on oluline, et ühiselt hoolitseme kogu selle pärandi, sealhulgas sajandeid vanade pühakodade korrashoiu eest. Isegi kui kellelgi võib tunduda, et tema oma elumere lainetel hätta ei jää ja majakat ei vaja, siis armastusest ligimese vastu tuleks mõelda teiste peale. Andkem siis igaüks oma panus! Üks viis seda teha on toetada püsiannetusega Eesti tunnustatud ettevõtjate poolt asutatud EELK Toetusfondi, mille kohta leiab rohkem infot fondi kodulehelt http://kirikufond.ee.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Heitlik poliitsuvi

Eesti suvi on olnud heitlik. Heitlik on ka meie hetke poliitiline maastik. Nii heitlik, et ka hästimakstud poliitikavaatlejad ja uuringufirmad…

Uks BALLETTI

Ballett on üks esteetilisemaid kunstivorme: inimkeha imeline liikumine seotud muusika ja mõtestatud sisuga. Loo jutustamine tantsu kaudu. Hetkes olemine, kus…

Jazz & the CITY

Igal kevadel käivitub oodatud muusikafestival Jazzkaar ja kõneleme muusikutega festivalist ning linnaruumist. Sõna saab muusik Karl Madis Pennar, kes esineb…