Tallinna lennujaama missioon on ühendada Eesti maailmaga – seda nii siia saabuvate kui ka siit väljuvate reisijate vaates. Lennujaama liiniarenduse meeskond teeb iga päev tööd selle nimel, et olemasolevaid liine hoida, lisada uusi liine ja lennusagedusi ning kasvatada siit lendavate lennufirmade arvu.
Pealtnäha lihtne töö on aga detailides palju mitmetahulisem ning läbirääkimiste tulemusi võib teinekord näha alles aastate pärast.
Edu tagab hea ühendus sõlmjaamadega
Eesti on lennunduse mõttes väike riik 1,3 miljoni inimesega, mis on suuremate Euroopa riikidega võrreldes väga väike number, lisaks asub Eesti Lääne-Euroopa vaates perifeerias, olles pigem kauge koht, kuhu lennata. See on põhjus, miks Eestist ei saa kunagi otselennuga USA-sse ja teistesse kaugetesse sihtkohtadesse – meil ei ole selleks piisavalt suurt turgu ega reisijate arvu. 2022. aastal lennati Tallinna lennujaamast enam kui 1000 eri lõppsihtkohta – see näitab selgelt, miks on oluline hea ühenduvus sõlmjaamadega. Juba aastaid lendab Tallinnast kõige enam reisijad Helsingi, Riia, Frankfurdi, Stockholmi ja Varssavi liinidel, kust enamus suundub edasi jätkulendudele.
Uue liini toomine võib võtta aastaid
Töö uute liinide toomiseks käib aasta ringi, kuid tegemist on pika ja nüansirohke protsessiga. Uue lennuliini avamisele eelneb alati pikk analüüs – vaadatakse rahvaarvu, turgu üldiselt, riiki ja selle võimalusi, keskmist palka, hindu ja veel palju muud. Lisaks sellele peab uus sihtkoht sobima ka lennufirma strateegiaga ja mis peamine, liini teenindamiseks peab olemas olema ka õige suurusega lennuk. Positiivseks teguriks on ka sihtriigi kogukonna suurus Eestis – see annab võimaluse analüüsida nii äri- kui ka perekondlikel põhjustel liikuvate inimeste võimalikku arvu.
UUS!
Sel talvehooajal saab Tallinnast otselennuga suve pikendama lennata muu hulgas Tenerifele, Cran Canariale, Malagasse, Ateenasse ja Antalyasse. Suusapuhkuse nautijatele on uueks sihtkohaks Genf ja Soome fännid saavad nüüd otse Tamperesse lennata.
Just nõudlus on tihtipeale see, mis otsustab liini tuleku või mittetuleku – Eestist lennates on marsruut enamasti nii pikk, et sama ajaga jõuab Lääne-Euroopas teha mitu lendu, mis tähendab lennufirmale rohkem reisijaid ja tulusamat äri. On ka olukordi, kus analüüs näitab uue liini head täituvust, kuid pärast liini avamist selgub siiski, et täituvused on madalad ning huvi leige. Sel juhul tuleb lennufirmal teha otsus liini sulgemise või sageduste vähendamise suhtes.
Kui lennufirma otsustab avada uue liini, sõltub lennugraafik juba olemasolevast lennuplaanist ning sellest, millistest suurematest lennujaamadest on lennufirmal võimalik lennata (õhkutõusude ja maandumiste arv igas tunnis on suurtes lennujaamades piiratud ehk nn SLOT-id). Teeme alati ettepanekuid lennuaegade suhtes, kuid lõplik sõna jääb siiski lennufirmale.
Tallinna lennujaam ei saa saada maailma suurimaks, küll on meie soov olla maailma koduseim ning kõrge kvaliteeditasemega. Koos ühendame Eesti maailmaga!
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
Vägev Vektor
Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, kuidas kontorimööblit valmistanud Kooperaatori kolossist on võrsunud kontoreid, aga ka kortereid mahutav Vektor. Nõukogude aja idealismi,…
Kristjan JÄRVANIGA läbi linna
Ajakirja PULSS väljaandja Andres Peets käis varakevadel Tallinna abilinnapeaks saanud Kristjan Järvaniga juttu ajamas. Võeti ette ka ühine jalutuskäik läbi…
Agulipoisist suurlinna
Elust ja ilukirjandusest on teada, et agulist kesklinna kolimine tähendab mitte ainult aadressi, vaid kogu eluolu muutust. Kombed on teised,…
Antti NOUSJOKI arvates ei pea linn muutuma, monumendiks, muuseumiks ega leinapaigaks
Soome arhitekt ja linnaruumi ekspert Antti Nousjoki, Ala arhitektide üks asutaja ja partner, räägib Tallinnast ja oma kahest siit arendatavast…
Kuidas läheb?
„Kuidas läheb?“ tavatseb eestlane teist tervitada. Läheb meil kõigil ju hästi. Ma mõtlen – välja läheb hästi. Ja hakkab veelgi…
KIEK in de KÖK – kuulsaim, kõrgeim, vägevaim ja värskelt sisukas
Kiek in de Kök, Tallinna esimene suurtükitorn (1483) ja vanalinna tuntuimaid maamärke, kõrgeim kaitsetorn (50 m) ja moskoviitide rünnakute korral linna…