MUBA – paus enne suurt kunsti!
Foto: Tõnu Tunnel
Astun tänavamürast suurde uhkesse avarasse aatriumisse – kuldne-must tonaalsus, valgus, avarus, kõrgus ja uhke valgusti, lai imposantne trepp, mis viiks nagu taevasse ja … vaikus!

Tekst: Katrin Aunpu

Kõige suurem omapära, mis eristab MUBA-t teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad. MUBA väliskest varjab kiivalt selle rikast siseelu. Nõnda on tegu justkui aardelaekaga, mille avanedes on näha, kuidas tants ja muusika omavahel kokku sulanduvad.

Korraga avaneb suur uks, millest silkab välja väike habras tütarlaps, seljas viiulikast, ja tema järgi paiskuvad välja orkestrihelid. Uks sulgub ja taas … vaikus!
Sammun trepist üles. Nurga tagant tormab välja seltskond rõõmsameelseid mürsikuid, kes meeleolukalt omavahel suheldes suunduvad kärarikkalt koridori teise otsa ja taas… vaikus!

Foto: Tõnu Tunnel

Vaatan läbi suure akna avarasse sisehoovi ja näen klassiruumide aknaid. Õpilased laua taga, õpilased pilliklassis harjutamas – näen, kuidas toimub hoogne viiulitund. Järgmisest aknast paistab rühm noori muusikuid ansambliproovi tegemas. Mulle kõnnib vastu kadestamisväärse rühiga noormees, tantsukingad näpus, ning suundub trepist üles tantsu- ja balletikorrusele.
Ma olen tuliuues ja uhkes koolimajas – Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ehk MUBA-s, mis on ühtlasi kogu Eesti, liialdamata kogu regiooni (sh Euroopa ja Põhjamaade) uusimas, tänapäevaseimas ning just muusika- ja tantsuõppeks loodud koolis ja hoones. Sellest ka see imeline vaikus – sest kõigele on mõeldud – saada harjutada ja esineda nii, et sa ei sega kedagi ja sind ei sega keegi. Saad segamatult tegeleda oma kunstimaailmaga.

MUBA-sse on koondunud Eesti muusika- ja tantsuhariduse üks parimaid kompetentse ehk endised tugevad erialakoolid Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline muusikakool ja Tallinna Balletikool. Lõpuks ometi on need koolid saanud oma unistuste koolimaja, mis on ehitatud just neile ja nende õpilastele, silmas pidades just nende vajadusi.

Idee sellest koolimajast sai alguse umbes 30 aastat tagasi, sest nn vanade koolide tingimused ei olnud just need, mida vajavad muusikud ja tantsijad. Öeldakse küll, et „raske õppustel ja kergem lahingus“, aga kas see peab just nii olema igal alal ja eriti muusikas…? Mäletan ise, õppides Otsa-koolis klassikalist laulu, et harjutamine ja erialatund oli kui üks võistulaulmine kõrval klassis toimuva tunniga. Nüüdne maja on aga kõike muud kui tavaline koolimaja. Siin majas on antud kõik võimalused, et meie tulevased Hans Christian Aavikud, Marcel Kitsed ja Kristiina Poskad saaksid õppida, harjutada, esineda ning maailmalavad vallutada.

Aga räägime nüüd sisust, sest just see on kõige olulisem selle ilu ja suursugususe ees MUBA majas.
Kool nagu kool ikka, võiks ju öelda, aga samas päris nii see ka ei ole. Mis on eripärad? Miks just MUBA?
MUBA-s on neli erialasuunda ja siin saab õppida esimesest klassist kuni kutsehariduseni välja. Samuti on täiskasvanute täienduskoolituse osa ning MUBA Mummud ehk siis 3-6-aastased eelkooliealised.
Väga värskendav on see, et õpetajate ja õppejuhtide kõrval toimetavad siin ka loovjuhid – inimesed, kelle kohta võiks öelda praktiseerivad artistid-õpetajad ja kes aitavad laiemalt mõelda ja kujundada tulevaste artistide mõttemaailma. Aga milleks üldse loovjuht koolis? Ja kes nad on?
Räägime kõigepealt sellest, kes nad on. Kiire vastus sellele küsimusele võiks olla inimesed, aktiivsed ja edukad muusikud, õpetajad ja loojad.

Kuna MUBA-s on neli erialasuunda, siis iga suuna loovjuht on ka omal alal tugev tegija ja liider.
Klassikaline muusika – Andres Kaljuste – dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (Tõnu Kaljuste poeg). Kaljuste ise on õppinud viiulit Tallinna Muusikakeskkoolis. Samuti on ta praktiseerinud pikalt Rootsis, Soomes, Saksamaal, nii et oluline rahvusvahelisus on siin väga tugeva kasuga nii MUBA-le kui ka Kaljuste õpilastele.

Andres Kaljuste. Foto: Kaupo Kikkas

Rütmimuusika – Reigo Ahven – „mees nagu orkester!“ ütlevad nii mõnedki kolleegid ja tõepoolest, Ahvenat jagub positiivses mõttes kõikjale. Tema energia ja positiivsus innustab ja tiivustab ning tema kirg Eesti jazzmuusika edendamisel on fenomenaalne.

Ballett – Teet Kask – lavastaja-koreograaf ja tantsija. Teet on endise Tallinna Balletikooli õpilasena endale nime teinud ka mitmes teises maailmariigis, kus ta on olnud edukas lavastaja ja tantsija.
Üldharidus – Heili Einasto – daam, kelle piiritu intelligentsus ja huvitav sisu on ammendamatud. Einasto, kes ise on ka kirglik tantsumaailma tundja, seisab hea selle eest, et ka üldharidus oleks loov ja elav. Lai silmaring eluks, seda annab MUBA kindlasti igal alal oma õpi-lastele.

Teet Kask. Foto: Jack Devant


… ja koolijuht Timo Steiner, kes on ise ka aktiivne muusik ja helilooja ning endise Tallinna Muusikakeskkooli vilistlane ja koolijuht.
Ehk siis hulk väga sisukaid ja erudeeritud inimesi, kellelt küsida ja uurida muusikaõpingute ja MUBA kohta.

Suundun koolijuhi Timo Steineri juurde. Näen läbi klaasukse, kuidas Steiner süvenenult arvutiekraani uurib. Julgen segada. Koputan. Istun. Alustan vestlust.
„Timo, mis sinu jaoks on MUBA ja mis on see, mille pärast just siia kooli tulla muusikat ja balletti õppima?“ (Tunduvad ju alati lihtsad küsimused, aga vastused on alati nii erinevad ja nii põnevad…)
Timo Steiner, Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktor: „Lihtne vastus, et meil on väga head õpetajad ning hetkel ilmselt Eesti kõige tänapäevasemad ruumid, mis on spetsiaalselt ehitatud muusika- ja tantsuõppeks.
Ja teiseks, MUBA on arenev kool. Kolm kooli on siia tulnud oma lugude ja tavadega ja me alles otsime ja leiutame koosolemise vorme. See on keeruline, aga ka põnev,“ tunneb Steiner ka uhkust.
Seisan suure saali laval. Lava on avar ja saal on võimas. Sirutan käed laiali ja hõigun. Milline akustika!
„Muide, kui sa oskad täita suurt lava, ei ole sul kunagi teemaks esinemine ja väikesel laval esinemine,“ kostab selle peale saali sisenenud balletisuuna loovjuht Teet Kask. Võtame istet Raidmetsa toolidel, mis täidavad MUBA saali (ilusad, esteetilised, põhjamaiselt askeetlikud toolid). Räägime ja mõtiskleme koos.
„MUBA on aastakümneid kestnud vajaduste ja visioonide vili. See on julge nägemus, kuidas tulevikule vastu
minna.
See on keskkond, kus muusika-ja tantsuhinged saavad teadlikumaks oma annetest ning oskavad neid rakendada. MUBA on esinemiskeskne õppesüsteem. MUBA-s jagatakse suur tähelepanu õpilaste tervisele (ujula, saun, füsioteraapia, pilatese keskus, tugikeskus).
MUBA hoone on esteetilise maitse õpetaja. MUBA rajamise juures on järgitud tõelisi vajadusi, et noor oleks maailmatasemel haritud ja erialaselt konkurentsivõimeline. Balleti suunal on õpilaste kasutuses tipptasemel sisustatud treeningsaalid ja lavad. Näiteks on balleti treeningsaal ja suur lava sisustatud vetruva põrandaga, mida kasutavad maailma juhtivad balletitrupid. Praeguseks ei ole teada ühtegi riiki, kes on asutanud sellise kooli, kus on nii kõrged kvalitatiivsed tingimused muusika ja balleti kutseõppeks,“ lausub Kask uhkusega.

Fotod Tõnu Tunnel.

Meiega on liitunud klassikasuuna loovjuht Andres Kaljuste „Ma ütleks nii, et MUBA on kool, mis kutsub oma tiiva alla kõiki noori, kellel kirge ja motivatsiooni arendada enda potentsiaali ning otsida oma kohta erakordselt rikkas muusika- ja tantsumaailmas. Selles erakordses uues hoones oled ümbritsetud klassikaaslastest, sõpradest ja õpetajatest, kes hingavad koos sinuga iga päev ühte ja sama n-ö „kunstiõhku“. See teeb MUBA-st tantsu ja muusika vaatevinklist ideaalse paiga üksteiselt õppimiseks, üksteise inspireerimiseks ja koostöödeks, mis võivad kesta pikalt ka pärast koolitee lõppu.
Samuti on MUBA tekke näol alanud meie haridusmaastikul täiesti värske peatükk, kus muusikud ja tantsijad õpivad ühise katuse all. Saab olema põnev kogeda ja jälgida selle uue keskkonna edasisi arenguid.“ ütleb Kaljuste.

Heili Einasto kommenteerib „Nii tantsija kui ka muusik peavad olema valdkonnavälise eluga kursis, muidu jääb nende kunst lahjaks – ja keda huvitaks sisuliselt nõrk tantsimine või musitseerimine, isegi kui see on tehniliselt täiusele lähedane? Üldharidus toetab noore kunstniku arengut, arendab aju ja kriitilist mõtlemist, ilma milleta tänapäeva keerulises maailmas hakkama ei saa. Meie koolis on peale suurepäraste muusika- ja tantsuõpetajate ka imetlusväärsed üldainete õpetajad, kes on paindlikud ja mõistvad kui noortel on vaja esinemas või konkurssidel käia. ”

„Maailma tipparhitektuur, muusika ja tants on meie viis kultuurilist järjepidevust üle põlvkondade programmeerida, globaalse ambitsiooni ja visiooniga õppekava, avatus dialoogiks kõikide maailma koolidega, maailma parimate harjutus-ja esinemistingimustega kool.“ lisab Reigo Ahven.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Uks BALLETTI

Ballett on üks esteetilisemaid kunstivorme: inimkeha imeline liikumine seotud muusika ja mõtestatud sisuga. Loo jutustamine tantsu kaudu. Hetkes olemine, kus…

Jazz & the CITY

Igal kevadel käivitub oodatud muusikafestival Jazzkaar ja kõneleme muusikutega festivalist ning linnaruumist. Sõna saab muusik Karl Madis Pennar, kes esineb…

EESTI mees ja SAARE mees

Kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann on viimastel aastatel kohe kõvasti päikesevalgust saanud! Eestis suviti olles ja talvel Jamaical. Igati väljateenintud…