Soome muusik Pelle Miljoona on juba 66-aastane, aga näeb välja ikka pigem kui teismeline ja hing on mehel veel vägagi nooruslikku väge tulvil. Soomes tänaseni hinnatud ja värvikas artist on ka suur reisifänn, kes maailmale vaat et tiiru peale teinud. Muidugi on rännumehest muusik mõnel korral ka Tallinna ja Eestisse sattunud.

Pelle Miljoona, kodanikunimega Petri Samuli Tiili, sai kodumaal kuulsaks 1970ndate lõpul punkmuusika laines, seda oma tuntuima lööklooga „Moottoritie on kuuma“.
Üle 40 aasta kestnud muusikukarjääri jooksul on mees jõudnud lisaks pungile mängida muidki stiile ning hakata ka kirjanikuks. Üheks kõige lahedamaks lahenduseks tema enda kõige kuulsamale loole peab ta Rakveres punklaulupeol esitatud versiooni: „Tuhandepäine koor, väga kummaline helistik, millele ma ise alles viimase salmi ajal pihta hakkasin saama… hindamatu hetk,“ meenutab muusik.

Esimest korda käis Pelle Tallinnas 1984. aasta juunikuus jaanipühade aegu. Tollasesse Eesti NSV pealinna sattus Pelle üldse mitte enda initsiatiivil! „Minu hea sõber Christian Moustgaard (tuntud muusikakultuuri edendaja Soomes – toim), keda küll enam ei ole,“ räägib Pelle, „tegeles kultuskitarristi Johnny Thundersi bändi Helsingi kontsertidega ja palus mul Johnny Tallinna viia.“ Nimelt oli kuulus kitarrist uimastitest võõrutuse kuuril, aga Helsingist oleks bändiliikmeil olnud ahvatlev võimalus heroiini saada. Nõukogude Liidus see võimalus puudus. „Ööbisime Johnnyga Viru hotellis ja käisime õhtul hiljem ka restoranis Pirital, mis oli tollal vist popp koht,“ pajatab Pelle, lisades, et õhtu lõpuks jämmisid nad sealse kõrtsubändi pillidega veidi. „Tegime ühe loo, biitlite „Back in the USSR“, Johnny mängis kitarri ja mina trumme,“ muheleb Pelle. Kahjuks läksid kitarrilegendil kõvas rokihoos kitarril keeled katki ja Pelle lõi lõhki trummipulgad. „Tõesti kahju jah, sain aru, et nõukogude ajal ei olnud neid asju alati
saada…“

Nendest hallidest nõukaaegadest on Tallinn muutunud „moderniks euroopalikuks väikseks kosmopoliks, millel on isikupärane identiteet“. Muusik kiidab, et noored räägivad head inglise keelt ning on avatud ja sõbralikud. „Näiteks Telliskivist ja mujaltki linna paikadest õhkub kultuuri ja positiivset energiat.“
Üks linna lemmikpaiku Pelle jaoks on Kalma saun. „See on võib-olla isegi maailma parim saun,“ kiidab Pelle ega ole päris rahul edastatud infoga, et kuuldavasti tahtvat omanik seda spaaks ümber hakata ehitama. Meeldejäävaid saunaelamusi on ta aga saanud siin linnas teisigi – Patarei festivali ajal oli tal enne esinemist võimalik leili võtta ühes saunaks ehitatud sõjaväemasinas ja hüpata sealt otse merre.

Pelle arvates on ka punk ikka veel täiega elus ja toimiv. Vähemasti marginaalis. „Ikka tuleb poisse ja tüdrukuid, kes teevad bändi, mis on täis püha viha ja rõõmu loovat gruuvi!“
Samuti nagu pungipisik pole teda jätnud, pole Pelle aastatega jätnud lootust, et saab maailma paremaks muuta. Tema viimaselt albumilt kõlavad ühiskonnakriitilised lood, nagu „Viimane diktaator“ ja „Räpane ment“. „Mind huvitab maailma Suur Pilt,“ ütleb Pelle, „mitte pitsiheegeldamine.“