Pelmeeni sõbrad ja sugulased
Balti jaama turu toidutänavale on Pelmen üles pannud leti, mille taha mahub viis pukktooli. Fotod: PULSS
Me ei tea, kes esimesena tuli mõttele panna maitsestatud täidis õhukese tainakihi sisse ja saadud pätsikest keeta. See isik vääriks vähemalt monumenti, kui mitte nimelist mäetippu. Tema leiutis, kandku mis nime tahes, kuulub vaieldamatult inimkonna suurimate saavutuste sekka.

Pelmeenid on oivalised. Nagu selle loendamatud sugulased, lähedased ja kauged, olgu nende nimeks hinkaalid, gyoza’d, vareenikud, mantõd, vuškad, wonton’id, tšutšvarad, jiaozi’d, buuz’id, tortelliinid, pierog’id, ravioolid, kneedlikud, momod … Oeh, seda nimekirja võiks vett jooksva suuga jätkata.
Kuhu aga sammud seada, kui on tabanud vastupandamatu isu pelmeenide järele? Neid kohti on Tallinnas palju! Pelmeenisõbra õnneks ja rõõmuks tekib rohkem ka selliseid paiku, kus pelmeene valmistatakse kohapeal vanal heal käsitöömoel. On suisa kaks ketti, mis keskenduvad pelmeenidele, lisaks hulk rahvus-
restorane, mille menüüst leiab pelmeenilisi.

Pelm
Nautica keskus, Ahtri 9

Kui söögikohtade keti nimi on Pelm, saab deduktiivset meetodit kasutades järeldada, et nende menüüst peaks leidma pelmeene. Nii ongi. Saab pelmeene ja vareenikuid. Muud saab ka. Tallinna neljas kaubanduskeskuses (T1, Ülemiste, Kristiine ja Nautica) tegutsev Pelm pole mitte pelgalt pelmeenikoht, vaid kodust slaavipärast toitu pakkuv restokett.

Pelmi menüüst leiab boršši, böfstrooganovi, hakkbiifsteeki, burgereid, koduseid praekartuleid sibulaga, kotlette ja kuulsat Olivier’ salatit, tšeburekke ning sõrnikuid. Mõistagi ka vareenikuid ja pelmeene.
Kodususest lähtub ka Nautica keskuse Pelmi sisekujundus. Riiulitele on sätitud hoidisepurke, nii et klient tunneb, nagu oleks ta sattunud vanaema sahvrisse. Pelmeene on söögikoha valikus peaaegu tosinajagu ning täidiste valik on lai, alustades sea- ja loomalihaseguga (9,90 eurot) ning lõpetades küüliku ja suitsujuustu, (12,90) põdraliha ja punase pipraga (13,90) või pardi ja trühvliga (12,90). Pelmeene saab nii praetuna, puljongis ujumas kui ka kastmega. Ja muidugi vareenikud: soolased ja magusad! Valik võtab pelmeenisõbral silme eest kirjuks!
Metsseapelmeenid seentega (13,90) saabuvad lauda nostalgilises punases potis, hapukooretotsik kõrval. Pelmeenid on perfektsed. Tainas on õhuke, sisu on piisavalt, liha hästi maitsestatud ja mõnusalt sahvtine ning seened sobivad metsanotsu kõrvale suurepäraselt.
Kui Pelmi teised pelmeenid on samal tasemel (ja miks ei peaks?), on pelmeeniaustajal kuhjaga põhjust selle keti söögikohti korduvalt külastada.

Pelmen
Balti jaama turg, Kopli 1

Võrreldes peaaegu nimekaimuga, on Pelmen levinud tagasihoidlikumalt, neid leiab T1 kaubanduskeskusest, Balta turult ja lisaks ka vanalinnast Vana-Viru tänavalt. Pelmeni pakutavat saab nosida nii söögikohtades kui ka külmutatuna kaasa osta või tellida.
Balti jaama turu toidutänavale on Pelmen üles pannud leti, mille taha mahub viis pukktooli. Seitse suurt fotot annavad teada, mida parajasti pakutakse: üks borš ja kuut sorti pelmeene. Lubatakse, et pelmeenid on valmistatud käsitsi ja 90 protsenti kohalikust toorainest.
Kõige soodsam pelmeenidest on Klassika ning sisaldab veise- ja sealiha. Kümme klassikalist pelmeeni maksab 7,90. Kõige kallimad on mustad pelmeenid Ebavõrdne Abielu, kus kokku saavad kana ja krevett, kümme sellist pelmeeni saab 9,90 eest. Joogipooliseks võib vali-da Pelmeni oma limmarid ning kes kangemat soovib, võib proovida pitsikese omavalmistatud mädarõikanapsi (4,50).

Kui tellimus esitatud, annab proua teisel pool letti teada, millal ports valmis saab ning hakkab pliidikesel podisevasse potti pelmeeniportsu mõõtma. Ja ennäe! Kui kunde täpselt lubatud ajal leti äärde jõuab, tõstab proua parajasti portsu viimaseid pelmeene papptaldrikule. Täpne nagu Šveitsi kell!
Pisut tillikest on pelmeenidele peale riputatud ja hapukoore saab totsikuga kaasa. Kui kümne pelmeeni jaoks oleks tegemist piisava kogusega, siis 15 jaoks jääb hapukoorest väheseks. No mis pelmeenisöömine see nii vähese hapu-koorega on!
Kui pisut nuriseda, siis oleksid pelmeenid tahtnud veel pisut keevas vees veeta, kuid see on pigem maitseasi. Pelmeenide sisu on hästi maitsestatud ja lubatud küüslauku on parasjagu tunda. Tainakiht on ühtlane ning täidise ja ümbrise tasakaal kenasti paigas. Hinna ja kvaliteedi tase samamoodi.

Borsch & Varenyk
Endla 56

Mis kargab teile kõigepealt pähe, kui peate nimetama kolm Ukraina köögi rooga? No muidugi borš ja salo. Ja kolmandaks vareenikud, Ukraina versioon pelmeenidest. Kõiki neid kolme saab Endla tänava poolkeldris tegutsevast Ukraina söögikohast Borsch & Varenyk.
Menüü on muljetavaldavalt pikk. Borše on valikus suisa kaheksa, alustades paastuboršist ning lõpetades kolme sorti liha sisaldava Faina boršiga.
Vareenikud maksavad 1,50 tükk, olgu need soolased või magusad. Esimesi on valikus viis, teisi kolm. Kes on veendunud, et pelmeenide sees käib liha, seda tabab menüüd uurides kerge üllatus. Ukrainlased ei lase vareenikuid täites end eelarvamustest piirata ja pistavad taina sisse igasuguseid asju. Nii ka Borsch & Varenyk. Siit saab vareenikuid kapsaga, kartuliga, kartulite ja seentega, kanaga ning kartulite ja maksaga. Kapsavareenikud, mis seal salata, on lihatäidisega harjunutele üpris ootamatu ja kummaline kombinatsioon, kuid proovida tasub kas või üht. Kartulite ja seentega vareenik on tipp-topp ning kartuli- ja maksatäidis suurepärane. Vareenikud on prisked ja täidist ausalt pandud. Portsule on lisatud tublisti hapukoort ning ka praetud sibulat.

Magusatest on saadaval kirsi-, kohupiima- ja õunatäidisega vareenikud ehk klassikalised ja kindlad valikud. Proovitud kirsivareenik oli igati tasemel.
Hinnatase on Borsch & Varenykis soodne, portsud tummised ning mekid kodused. Nii et kõigil, kes tahavad lasta Ukraina toitudel hea maitsta, tasub sammud Endla tänavale seada. Ainus, mis selle söögikoha juures tänitamist väärib, on nimi. No miks Borsch & Varenyk, kui võiks olla lihtsalt Borš ja Vareenik?

Lendav Maaler
Kentmanni 4

Hinkaalid, teadagi, on pelmeeni prisked vennad ja pärit Gruusiast. Mägede poegadele ja tütardele on hinkaalid sedavõrd oluline roog, et nende valmistamiseks on söögikohtades ametis suisa eraldi kokad. Kas moodsat Gruusia kööki pakkuvas Lendavas Maalris ka hinkaalimeister on, seda Pulss uurima ei hakanud. Ilmutas hoopis meelekindlust, libistas pilgu üle škmerulist, hatšapuridest, lambarisotost ja adjapsandalist ning vajus hetkeks mõttesse.
Kas tellida kartulipelmeenid (10) hapu-kapsa, punase sibula ja valges veinis karamelliseeritud sibulaga või ikkagi hinkaalid (3,50 tükk)? No ei, kui juba Gruusia resto, siis hinkaalid!

Tellimuse esitamisest hinkaaliportsu laudajõudmiseni kulub kümmekond minutit. Seni võib imetleda seinamaali, mis valminud restoranile nime andnud Petre Otshkeli teose ainetel. Taldrikuga saabuv teenindaja küsib hoolitsevalt, kas kunde ikka teab, kuidas hinkaale õigesti sööma peab ning teatab, et tõi igaks juhuks noa ja kahvli ka. Kõlab nagu alahindamine, kuid tegelikult on nuga ja kahvel abiks ka neile kundedele, kes teavad, kuidas hinkaale süüakse. Nimelt on söögiriistad mässitud salvrätikusse ja seda läheb hinkaale süües ikka vaja. Eriti kui rohkem salvrätte laual pole ega küsimata tooda.
Hinkaalid on keskmises suuruses, sisu on mahlane ja hästi maitsestatud. Teenindajalt igaks juhuks küsitud sool ja pipar jäävadki kasutamata. Hind paneb pisut mõtlema. Lendava Maalri hinkaalid on mekilt küll väga head, ent kui konkurentide poole piiluda, siis suurese, hinna ja kvaliteedi suhe jätab neil pisut soovida.

Tokumaru
T1, Peterburi tee 2

Pole pelmeenid võõrad ka jaapanlastele. Tõusva päikese maal on pelmeenide nimi gyoza ja nii üllatav kui see ka pole, need on Jaapani köögis üsna uued tegijad. Gyoza on laenatud Hiina köögist ja Jaapanis hakkasid need levima pärast teist ilmasõda.
Üle kümne aasta Eestis tegutsenud Tokumarul on Tallinnas mitu söögikohta, kuid gyoza’sid pakub vaid T1 kaubanduskeskuse oma. Söögikohta üles leida
polegi nii lihtne, selleks tuleb tõusta neljandale korrusele ja seal pisut ringi vaadata. Kui teil veab, ilm on ilus ja terrassil vabu laudu, istutage end kindlasti sinna.
Gyoza’sid on valikus seitse ning täidiseid kolm: kana ja köögivilja, kreveti ja köögivilja ning shiitake-seente ja köögiviljadega vegansisu. Valikus on kolm klassikalist gyoza’t ja kolmed kastmega gyoza’d. Seitsmes on okonomi-stiilis gyoza’d, kuid menüüs pole täpsustatud, mida selle all täpsemalt silmas peetakse. Julge hundi rind olla rasvane ka Jaapanis, nii et tellitud need said. Ja hästi läks.
Krõbedad okonomi-stiilis kana ja köögiviljatäidisega gyoza’d (10 tükki 12,60) on lihtsalt suurepärane taldrikutäis. Pelmeenid on frititud, kuid õrnalt. Sisu on hästi maitsestatud. Hapukoorega harjunud eesti maitsele võib koriandri- ja gochujang’i kastme ning Jaapani majoneesi kombo tunduda pisut magusavõitu, kuid see sobib gyoza’de manu kui valatud. Ja rohelised idud passivad juurde oivaliselt, andes lisaks mekile ka krõmpsu juurde.
Tähendagu okonomi mida tahes, see oli proovitud kuuest parim pelmeeniports nii meki kui ka hinna ja kvaliteedi suhte poolest.

NuFace
Balti jaama turg, Kopli 1

Hiina kiirtoidukoht NuFace tegutseb Balta turul ja Ülemiste linnakus ning pakub kolme sorti roogasid: nuudleid, pelmeene ja baozi’sid (ka bao). Pelmeene on valikus kaht tüüpi: esiteks pelmeenid vegan- või sealihatäidisega (väike ports 8, suur 10 eurot) või Hiina köögi kuulsad wonton’id sealihatäidisega (9 eurot).
Balti jaama turul jääb NuFace’i lett tänavatoiduosa lõppu, Itaalia toidukraamiga kauplejate vastu. Aasia päritolu teenindajaga on mõistlikum suhelda inglise keeles või menüüst näpuga näidates. Tundub aga, et väikese pingutusega saab asjad aetud ka kohalikus keeles.

Kui tellimus esitatud, kulub papptaldrikul serveeritud sealihatäidisega pelmeeniportsu valmimiseni neli-viis minutit. Pelmeenikuhi on korralik ja peale on puistatud nii krõbedikke kui ka rohelist sibulat.
Söömisega olid pisut keerulisemad lood, sest pelmeenitainas oli liiga pehmeks küpsetatud. Pooltel pelmeenidel oli tainakiht juba katki või lipsas lihapallike välja kohe, kui üritasid pelmeeni suu juurde tõsta. Nii et mõistlik oleks olnud võtta letist nii pulgad kui ka kahvel ning kasutada viimast lagunenud pelmeenide söömiseks.
Pappkausikese põhi oli täidetud soja-kastmega. Selle mekk oli tugev ja käis kõrge kaarega üle pelmeenide maitsest. Pealmises kihis olid pelmeenid kenasti maitsestatud. Paraku see alumine, lötsim pool, tirib hinnet alla. Loodetavasti oli tegemist tööõnnetuse, mitte tavatasemega.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

MEKIB HÄÄ!?

„Mekk“ on tore vanaaegne sõna maitse tähistamiseks, kuid lahtiseletatult tähendab MEKK ka moodsat Eesti kokakunsti. Seda nime kannab Tallinnas traditsioonilisi…

Sooja saia, mõtelge!

Kas teie kodu lähedal on pagarikoda? Selline tõeline, kust hommikuti levivad värsked küpsetuslõhnad, kust saab kohvi kõrvale värskeid pirukaid ja…

Merivärsked maitsed

Kevadel vanalinnas uksed avanud Jaapani restoran Koyo pakub sööginautlejatele tõelist gastronoomilist seiklust ning esimese ja ainsana nii Eestis kui ka…

VÕI ja TULE laul

Kõlakad sellest, et tippkokk Vladislav Djatšuk teeb Arteri kvartalisse oma neljandat restorani, hakkasid söögihuviliste seas ringlema umbes samal ajal, kui…

Ja äri sünnib lugudest!

Tarvo Jaansoo on eduka karjäärilooga püsimatu tegija. Õnnestumiste taga on mitu tema tugevat omadust: oskus tabada väärt ideid, julgus teha…

Kaabu ja vuntsid

Emmanuel Wille ehk Manu on menuka keskajatoite pakkuva Olde Hansa peakokk, keda teatakse lisaks maitsvatele ajasturoogadele tema välise kaubamärgi, kelmika…