Tunnustusena Eesti katoliikliku kogukonna arengule ja järjepidevusele Maarjamaal ülendas Paavst Franciscus Eesti apostelliku administratuuri Tallinna piiskopkonnaks ja nimetas piiskop Philippe Jourdani Tallinna piiskopkonna esimeseks piiskopiks. Algas uus etapp Eesti katoliku kiriku ajaloos.

Pühal missal loeti ette paavsti läkitus piiskopkonnale. „Sisuliselt ja põhimõtteliselt on see väga oluline samm, see üleminek annab meile tugevama identiteedi ja kuuluvustunde ülemaailmsesse katoliku kirikusse,“ ütles Rooma katoliku kiriku Tallinna piiskop Philippe Jourdan. „See annab võimaluse rohkem kaasa rääkida nii sotsiaalsetes kui ka kultuuriküsimustes ja ka pikaajalise visiooni vaimulikuks arenguks.“ Noori silmas pidades ütleb piiskop Jourdan, et nemad hakkavad ehk ajal, kus on palju kriise, rohkem mõtlema sellele, mis annab neile lootust, ühiskond hakkab väärtusi ümber hindama. Eestis on väikseim katoliiklik kogukond Euroopas, piiskop arvab, et olulisem kui arv, on see, kuidas inimesed seovad oma usu igapäevase eluga.

Oma ametisse nimetamise kohta ütleb piiskop muheldes: „Uus piiskop on ikka parem kui vana piiskop. Tallinna piiskopkond on võrdne kõigi teiste piiskopkondadega kogu maailmas!“

Ajaloost
Esimest korda asutasid Tallinna piiskopkonna aastal 1219 paavst Honorius III loal Taani kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskop Andreas Sunsen pärast siinse alla hõivamist. Katoliiklik piiskopkond likvideeriti 1561. aastal, kui Eesti alad läksid luterliku Rootsi riigi alla. Aastatel 1924–2024 tegutses Eesti apostellik administratuur, nüüdse piiskopkonna moodustas 26. septembril 2024 paavst Franciscus.
Tallinna piiskopkond (lad diocesis Tallinnensis) on Rooma katoliku kiriku piiskopkond, mis hõlmab kogu Eesti territooriumi. Piiskopkonnas teenib 17 preestrit. Selle peakirik on Tallinna Peeter-Pauli katedraal.