Tallinnal on eeldused olla 24-tunni-linn, mis pakub kvaliteetset elu- ja kultuurikeskkonda ööpäev läbi, väidavad ööelu eksperdid.

Keskajast peale siin vanalinna väravad kinni löödud kell 9 või 10 õhtul ja tänavatel tohtis öisel ajal liikuda vaid öövaht või vahel ka timukas oma sulastega, korjates lõpnud loomakorjuseid. Öist liikumist trahviti. Juba ammu ja saati siis tänapäeval on teisiti. Küll aga on linna ööelu aastaid andnud kõneainet, sest probleeme on jätkunud mürasaaste, turvalisuse või vägivalla tõttu.
„Pealinna ööelu juhtimises on viimastel aastatel toimunud läbimurre,“ kinnitab öölinnapea Natalie Mets, lisades, et nii linnaametnikud kui ka laiem avalikkus mõistavad ööelu sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku kasutegurit.

Natalie Mets

Simone d’Antonio

Neli aastat tagasi loodud ööelu nõuniku ametikoht on nõudnud tööd, et arendada ööelu turvalisemaks, mitmekesisemaks ja kestlikumaks. „Tallinn oli üks kahest viimasest Euroopa Liidu pealinnast, kus ei eksisteerinud öist ühistransporti. Nüüdseks oleme käivitanud kuus ööbussiliini, lisaks toetanud elava muusika kontserdipaiku ja taastanud linnafestivali Kultuuriöö,“ loetleb Natali kordaläinut. Turvalisuse nimel on korraldatud seksuaalse ahistamise ja vastutustundliku alkoholiserveerimise koolitusi, jagatud korgijoogiteste ning sõlmitud vanalinna ettevõtjatega hea tahte kokkulepe, mis aitab tasakaalustada ööelu ja kohalike elanike huve.

Rohkem turvalisust
Arengukava „Öine Tallinn 2035“ seab sihiks kujundada 24-tunni-linn, kus on turvalisem nii kodus, tänaval, peol kui ka tööpostil. „Ööpäev läbi kättesaadav ühistransport ja avalikud teenused, mitmekesine kultuuripakkumine igas linnaosas, tugi öötöötajatele, ka lastehoiulahendused ja vaimse tervise teenused ning paindlik ruumikasutus, et alakasutatud, linnale kuuluvad hooned ja pinnad ärkaks õhtuti ning öösiti uuele elule,“ räägib Natalie.
Tema sõnul on järgmine eesmärk hajutada ööelu kesklinnast ja Põhja-Tallinnast teistesse linnaosadesse, et vähendada survet ühele piirkonnale ja pakkuda kvaliteetset vaba aja veetmise võimalust kõigile. „Tähtis on noori kaasata: julgustada neid ise looma ja korraldama omaalgatuslikku õhtust ja öist tegevust, mis pakub turvalist ning loovat alternatiivi traditsioonilisele ööelule, luuakse loovkeskkondi ja töötube, kus saab omandada praktilisi oskusi ning arendada kultuurikorralduse ja ettevõtlikkuse võimekust,“ räägib Mets.Tallinnal on palju plusse!
Itaallane Simone d’Antonio on urbanist ehk linnaelu edendamise ekspert, ajakirjanik, ja võrgustiku Cirties After Dark vedajaid, mille raames tegutsedes teab ta linna ööeluteemadest kõike. Roomas elav Simone on Eestis juba mitmendat korda ja kinnitab, et suurim müüt, mis meie linnaruumi inimkeskseks ja kvaliteetseks arendamisel alati kui kaigas kodarasse visatakse, on meie kliima ja ilm. Ehk et ilm on enamasti talumatult halb, siis peab näiteks liikuma autoga. „Ilmselgelt ei taha seda juttu ajavad asja-tundjad vaadata Põhja-Euroopa teiste linnade poole,“ räägib itaallane.

Simonele meeldivad Tallinnas kõige enam tööstuspiirkondadest ümber kujundatud elukeskkonnad, näiteks Tellis-kivi või Noblessner. „Põhjala pruulikoda ja iglusaunad on toredad,“ märgib Simone. Ka suur valik kvaliteetseid käsitööõllesid on siinsete baaride pluss.
„Kvaliteet“ on sõna, mida itaallane korduvalt kasutab. Simone toob Tallinna ööelu kohta esile paar trumpi, mida mujalt maailmast eriti ei leia. Üks on vabadus ehk ettevõtlus pole ülereguleeritud. Teine on kompaktne linn ja inimlik mastaap. „Sul on võimalik ühendada õhtu jooksul erinevaid ettevõtmisi, liikuda eri paikadest kiiresti edasi, mitmekeskiselt ühendada sotsiaalne elu ja söök-jook näiteks kontsertelamuse või teatrikülastusega,“ rõhutab ta.

Arenguruumi on
Paari asjaga, on roomalase arvates arenguruumi. Esiteks infopuudus: välismaalane ei tea alati kõiki, eriti peavoolust erinevaid üritusi, mis linnas toimuvad. „On küll näiteks veebisait https://www.gammapeople.com/, aga sinna vist kogu info ei kogune?“ küsib Simone. Ja teiseks: alakasutatud pargid. „Mulle väga meeldib õhtu jooksul parke väisata, aga seal üldselt ei toimu midagi,“ kurdab ta.

Simone väitel on meetmeid, eriti tehnilise lahendusi, et just õues toimuvatel üritustel mängitavast muusikast või mujalt tekkivat mürasaastet kontrollida ja vajadusel inimestele ka soojemaid värvitoone tekitada. Simone sõnul on oluline luua võrdsed võimalused, et ööelu ei kujuneks vaid valitud eliidile jõukohaseks.
Natali Metsa sõnul näeb ööelu arengukava ette muutusi, et avalikus ruumis kujunevad tulevikus parkidest, väljakutest ja noorte kogunemiskohtadest õhtusel ajal sõbralikud, valgustatud ning turvalised ajaveetmiskohad, kus igaüks saab olla ja sisukalt aega veeta ka tarbimis-surve või rahakuluta.