1MAJA: Arhitektivillast restoraniks
Arhitektuuriteadlane Karin Paulus vaatleb Narva tänav 36 seisvat historistlikku hoonet, kus äsja avati restoran Thamm, mis teeb oma vaat et veidi peenutseva nimekujuga kummarduse maja projekteerinud kuulsale 19. sajandi arhitektile Nikolai Thammele (1834–1907).


Thamm tudeeris arhitektiks Peterburis. Tallinna naastes osales ta näiteks Maarjamäe lossi projekteerimises, kavandas eelkõige uhkeid neostiilis maju vanalinna, aga ka sünagoogi ja tööstushooneid. 1880. aastal valmiski tema oma elamu, mis oli uusgooti ja -renessanssi stiilidest kombineeritud lossikest meenutav maja. Ehitist ehivad tuulelipuga tipnev sakmeline viil, akende dekoratiivraamistus ja üsna laiad katuseräästad. Algselt oli hoones kaks luksuslikku korterit, kus ühes elas arhitekti perekond, teine oli välja üüritud. Majas elasid ka Nikolai nimekaim ja ametivennast poeg ning tema arstist vend Leo.


Nõukogude ajal paiknes majas kõige pikemalt Balti Mere Punalipulise Laevastiku Muuseum ehk siis militaarmeremuuseum. Lisaks mereteemalistele esemete paelus külastajaid õues sõjalaeva tekirelvastusest pärit väliekspositsioon: miinid, torpeedod ja uhke lendmürsk. Propagandistlikult efektne meremehi ja sõda romantiseerinud muuseum oli eriti laste seas populaarne. Pärast taasiseseisvumist viidi 1992. aastal muuseumist 270 konteineritäit museaale praktiliselt salaja – kardeti, et eestlased seda ei luba – sõjalaevadega üle laevastiku keskuseks saanud Kaliningradi lähistel olevasse Baltiiskissse ehk Pillausse. Just selle muuseumi filiaaliks oli ka 1985–1992 allveelaev Lembit, mis seisis Pirita sadamas ja mille Eesti kaitseväelased jõudsid üle võtta, ja praegu näeb seda ülesvuntsituna meremuuseumis vesilennukite angaarides.

Taasiseseisvumise järel on majja kordamööda pesa teinud mitmesugused söögikohad. Uusim ja köögi poolest silmapaistvaim restoran Thamm eelistab rõhutada põhjamaisust ja valida toidulauale hooajalisi tooteid. Igati väärikas saatus ühele arhitektivillale!


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Stroomi rannahooned

Töörahva üks lemmikrandu on väsimatu uueneja, märgib arhitektuurikriitik Karin Paulus. Puhkekultuur – eriti päevitamine ja ujumine – pole sugugi vanad…

Koju tulemise tunne

Stockholmis elav Anneli Fichtelius on väga teistsugune külaline Tallinnas. Kirjanik ja suhtekorraldaja otsib ning leiab Eestis oma juuri. Mitmel visiidil…

Täna öösel me ei maga!

Tallinnal on eeldused olla 24-tunni-linn, mis pakub kvaliteetset elu- ja kultuurikeskkonda ööpäev läbi, väidavad ööelu eksperdid. Keskajast peale siin vanalinna…

Täispurjes TALLINN

Tallinnas korraldati 45 aastat tagasi, suvel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt. Suursündmusele eelneval viiel aastal toimusid siinses linnaruumis mastaapsed ja uskumatult…

Sitsivabrikust kodupesaks

Tallinn muutus 19. sajandi lõpul tööstuslinnaks. Nüüdse Kopli, tollase Telliskopli tänava ääres kerkisid riburada Krulli metalli- ja masinaehitusettevõtted, elektrivabrik Volta…

TÄNAV KUULUB KÕIGILE

Aastatega on pealinna avalikku ruumi, majade seintele, tehnorajatistele, aedadele, müüridele siginenud visuaale: grafitit ja tänavakunsti ning – paljude arvates suures…