…korter on aus ja hea,“ algas legendaarne laul enam kui poole sajandi tagant. 1962. aastal alustati esimese nn „mäe“ ehk massilise korteralamute rajooni rajamisega Tallinna.

Mustamäele järgnesid hiljem Õismäe ja Lasnamäe. Ametlikult pidid suurprojektid aitama lahendada terava korteripuuduse ja tooma lähemale ka kommunistliku ühiskonna. Igatahes argitasandil sai korter Mustamäel paljudele inimestele unistuseks.

Suur ja väike?

Mustamäe ongi oma laulu, lugude ja legendidega veidi müütiliste mõõtmetega, sest tundub rahvasuus ja teadmises suuremana kui see tegelikult on. 1960. aastatest hoogsalt hoonestama hakatud ala sai nime sellest lõunas, praeguses Nõmme linnaosas paikneva nõlva Mustamäe (nimetatud ka Sinimägedeks) järgi. Elamurajooni rajamise järel hakati ajaloolist nõlva nimetama Vana-Mustamäeks.

Mustamäe linnaosa pindala on 8,15 km², moodustades Tallinna linna pindalast vaid 5%. Sellest on pindalalt pisut väiksem vaid naabruses asuv Kristiine linnaosa (7,87 km²). Seevastu elanike arvult jääb Mustamäe elanike arv (ligi 65 000) alla vaid Lasnamäele.
Mustamäe linnaosa moodustati 1993. aastal Mustamäe asumist, sellega ajalooliselt seotud Kadaka ning ilmelt sarnastest Siili ja Sääse asumist. Mustamäe jagunebki kolmeks eriilmeliseks osaks: elamurajoonid eeskätt Mustamäe, Siili ja Sääse asumis, Kadaka tee äärne tööstusrajoon ning Akadeemia tee äärsed alad Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnopoli tehnoloogiapargiga.
Linnaosa asub Tallinna edelaosas, piirnedes läänes Haabersti, lõunas Nõmme ning idas ja põhjas Kristiine linnaosaga. Linnulennult on linnaosa keskpunktist Tallinna linnasüdamikku umbes 5 kilomeetrit.

Panelkad, pargid ja kaubanduskeskused

Tänase päeva Mustamäel torkavad silma kaubanduskeskused, kuid dominant on ikka „mägede magala“ ehk nõukaaegsed paneelimajad: 5–9-korruselised on saanud sekka värskust moodsamate lahendustega kortermajadest. Ja vanu panelkasid on kohati kenasti soojustatud ja uue fassaadiga ilmestatud.
Mustamäe trumbiks ja tugevuseks on suhteliselt rohke rohelus. Paljude linnaparkide kõrval laiub kõige krooniks Sütiste teel kuni Nõmmeni liivaluidetel kõrguv vägev metsatukk.
Nagu mujalgi Tallinnas, mõjub linnapilti ja keskkonda koormavana autode rohkus ja lahendamatuna näivad parkimisprobleemid.

Mustamäe mahutati muuseumi

Tallinna Linnamuuseumi Vene muuseumi Pikk 21 majas on avatud hea ülevaatenäitus Mustamäe ajaloost, mis avab linnaosa sünni ja kujunemise loo ning vaatab ka tulevikku. Millest unistasid linnaplaneerijad ja millest need, kes siia korteri said? Kas me sellist Mustamäed tahtsimegi? Muuseumis avaneb provokatiivne sissevaade Mustamäele, mis on Eestis kõige puhtakujulisem modernistlik utoopiaprojekt.
„Mulle meeldib mõelda, et praegu üle Euroopa moesõnaks muutunud 15 minuti linna kontseptsioon on siin kenasti olemas – võid olla täitsa paikne, sest olemas on lisaks kodule ka töö, haridusasutused, poed ning palju rohelust. Ainult et Mustamäed ei reklaami keegi innovatiivse, keskkonnateadliku, teaduspõhise tervikliku linnaruumina. Kuigi just neid põhimõtteid peeti silmas 1950.–1960. aastatel linna kavandades,“ ütleb näituse kuraator Karin Paulus.

Tähtis on meeles pidada, et Mustamäe pidi sümboliseerima läbi nõukogude aja head elu. Omaette korter, kus on soe vesi, keskküte, kanalisatsioon, elekter ja telefon, jäi paljudele kadestamisväärseks unistuseks. Mustamäe arhitektuur oli moodne ja sõiduvahendiks oli sarviline keskkonnasõbralik troll. Siinsetes mikrorajoonides oli kohe kõrval ka lasteaed, kool, töökoht, kauplus ja meelelahutus, metsas aga suusarajad ja kelgumägi.
Mustamäe oli ka põlvkonnaprojekt – siia kolisid noored tegusad spetsialistid, kes olid seotud näiteks tänase Tallinna Tehnikaülikooliga. Nüüdseks on Mustamäe elanikkond kõige eakam pealinnas.
Mustamäele järgnes kogu Eestis laiem masselamuehitus, kuid sarnast süsteemset terviklikkust ei suudetud Lasnamäel, Tartu Annelinnas ega mujal enam luua. Paulus mainib, et näiteks Rootsis on üheks analoogiks Vällingby, mille ideeks oli ABC-linn (ABC-stad) – akronüüm sõnadest Arbete – Bostad – Centrum (’töö – elukoht – keskus’), kus sooviti rahvale pakkuda kõike eluks vajalikku ning kuhu sõitis metroo.

Mustamäe viis parimat vaatamisväärsust

Karin Paulus valis välja Mustamäe linnosa märkimisväärsed ehitised arhitektuuriväärtuse võtmes.

1. Raine Karbi monumentaalmodernism 
1966. aastal projekteeritud ning alates 1970. aastast valminud Vilde tee äärde jm jäävad üheksakorruselised kortermajad hakkavad silma suurepäraste proportsioonide ning hea kompositsioonitaju poolest. Eesti Projekti arhitekti Raine Karbi (snd 1939) kavandatud hooned olid tellistest ning erandlikkuse tõttu peeti maju vaat et eksperimentaalelamuteks. Tegu oli esimese olulise tellimustööga, kus tema monumentalism vargsi pead tõstis. 

„Seal oli lihtsalt väga primitiivne probleem, et paneelivabrik ei suutnud täita seda elamispinnaruutmeetrite plaani, mida meie parteijuhid olid võtnud kohustuseks suure Vene impeeriumi hüvanguks ehitada, ning vabrik ei suutnud seda täita. Siis tuli lihtsalt tellistest maju kõrvale ehitada,“ on Raine Karp avameelselt ja irooniliselt majade taustast kõnelnud. Kortereid oli õnnistatud lodžade ehk taandrõdudega, mille eelised avaldusid eelkõige vihmase ilma ja suitsetavate naabrite puhul. Valkjat seinapinda täiendas soklikorruse abiruumide ulatus ning ka akendevahelise pinna ja rõdupiiretena puitlaudis. Tume puit ning majaalused läbikäiguteed, millest praegu on seda tüüpi majadel enamik kinni ehitatud, jätsid taamalt mulje kergelt maapinna kohal hõljuvatest ehitistest. 

2. Tehnikaülikooli linnak
Omalaadse saare moodustab Tallinna Tehnikaülikool, mida rajati Ameerika, aga ka Põhjamaade suurte ülikoolide moodi omaette linnakuna. Varasematest aastatest pärineb stiilipunas modernism ja ka uute majade puhul on tahetud rõhutada kõige uuemaid tehnilisi võimalusi. Kampus märgistab hästi stalinistliku stilistika lõppu ja ajaloolisest dekoorist loobumist 1960. aastatel. Eriti märgiline on ulja sakilise katusega peahoone (arhitektid Uno Tölpus, Henno Sepmann, Olga Kontšajeva). Vaata skulptuure, siseõues tellismustritega otsaseinu, sees käsipuid, valgusteid, Enn Põldroosi mosaiikpannood „Noorus“. Stiilipuhas! 

3. Garaažide ja hoovide rahvakunst
Mustamäe on ikka põlvkonna projekt. Ainult et praeguseks on kunagistest noortest spetsialistidest saanud memmed-taadid, kes oma kodumajade taga päevalilli ja kõike muud kasvatavad. Noori ja vanu ühendab ka garaažide mehe koopalik „man cave“-maailm, kus lisaks talvekartulile ja autovaruosadele on mõnus midagi putitada, õllekest lonksata ja sõpradega grillida. Lisaks näeb isetegemise ilu – kõikvõimalikus värvigammas uksi ja kõikvõimalikke meisterdusi. Ronida võib ka maa-aluste garaažide katustel, kus on nii absurdi kui ka põdrakanepit. Suuremate majade vahele jäänud nurgatagustest leiab aga tõsiseid ekstreemsusi, näiteks mesilaste pidamist.

4. Mustamäe ja Nõmme vaheline mets
Just Mustamäe pool on see suur kohati pargilik, kohati metsik ümbrus ehedam, vähem ontlikum ja pole spordist liialt ära äestatud. Olen korjanud seal maasikaid, mustikaid, liivateed, maikellukesi. Saab jalutada, kelgutada, suusatada, kurameerida, sõpradega piknikku pidada. Jätkub ametlikke ja ebaametlikke grillimiskohti. Jätkub männikut ja niiskemat võpsikut. Olen näinud nii rähne, jäneseid kui ka oravaid. Mäest üles ronides jõuab kohe ka Rahumäe kalmistule, kus on palju huvitavaid hauamonumente.

5. Maarja Magdaleena kirik
Uue luterliku kiriku kujundus on KARISMA arhitektide täitsa sümpaatne modernismipärandi interpretatsioon. Hoone haakub vormi, materjalide ja ka haljastuse poolest Mustamäe ehitusaja esteetikaga. Kuna raha napib, on pühamu lõplikult ikka sisustamata.