Vanalinna elanikuna tunnen head meelt , et Tallinna Linnavalitsuse Muinsuskaitseametis on koostamisel Tallinna Vanalinna uus kaitsekord. 

Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on väga oluline, et ka Tallinna vanalinn saab uuendatud reeglistiku. „Uue kaitsekorra eesmärk on muuta vanalinna hoidmiseks olulised kokkulepped paindlikumaks ja selgemini arusaadavamaks ning pöörata tähelepanu eelkõige sellele, mis on oluline UNESCO maailmapärandi paiga väärtuste hoidmisel,” sedastab aselinnapea. Arvan siiski, et ametkonna initsiatiiv osutub järjekordseks administratiivse muskli paisutamiseks, mida põhistav tekst leiab lõpuks koha bürokraadi hästikorrastatud lauasahtlis. Sest vaadakem, ka paksu luubiga ei leia kavandatavast dokumendist vihjet, mis saab  nendest hoonetest, mis siiani meie kõigi silme all lagunevad. Muide, mõned neist on nii omavalitsuse kui riigi omandis.

Selliseid hooneid on Vanalinn täis ja oma trööstitus seisundis on need seisnud juba aastaid. Mujal Euroopas on sellise olukorra ärahoidmiseks kehtestatud konkreetne kord. Kui hoone omanik ei täida hoolsuskohustust, siis see hoone sundvõõrandatakse ja leitakse uus omanik. Aga ka paljud juba asustatud hooned risustavad oma laguneva välimusega silma. Siin on üks konkreetne põhjus – rahapuudus. Ka selleks on Euroopas leitud lahendus. Riik või omavalitsus tuleb oma vahenditega appi ja aitab rahapuuduses omanikul hoonet parendada. Ikka selleks, et muinsusväärtusi hoida ja säilitada. Olukorra lahendamiseks tuleks kavandatavasse dokumenti sisse kirjutada kaks meedet ja need ka kehtestada: sundvõõrandamine ja/või kaasfinantseerimise võimaldamine hoonete omanikele. Muidugi tuleb selleks leida ka raha. 

Aga alustada võiks Eduard Vilde monumendi korrastamisega. Kui veel enne järjekordseid vanalinna päevi saaks seal survepesuriga üle käia, oleks üks ilus samm Vanalinna vaadete korrastamisel tehtud.