Arhitektuurikriitik Karin Paulus avab meile kunagise tootmishoone imelise muutumise.
Visuaalse ankruna kõrgub kunagise Põhjala kummitehase alal kelmikate katusekaarekestega maja. Tegemist on endise tootmishoonega, mis paraja peletisena seisis aastaid tühjana. Roosade seintega modernistlik hoone liitus Nõukogude aja kombel väga robustselt ajalooga: Bekkeri laevaehitustehase jaoks valminud tehnoloogiliselt ja vormiliselt põnevate kaarhallidega. Kuigi sadamad tegutsevad piirkonnas tänini, hakkasid sõjatööstuse tarbeks rajatud ettevõtte hoonetes pärast esimest maailmasõda ja Eesti vabariigi tulekut tegutsema juba uued ettevõtted. Nende seas on näiteks disaini poolest kuulus Lorupi klaasivabrik, millest sai hiljem Tarbeklaas, ning Põhjala kummitööstus. See tegutses 1924–1998 ja valmistati näiteks kummikuid, voolikuid, jalgrattarehve, kummeeritud riiet.

Pärast järgnenud vaikelu on arendaja nüüdseks juba üsna kaua püüdnud käivitada Põhjala märgi all kogukonda. Esmalt on vanadesse tööstushoonetesse ja nende keskele targalt toodud kultuur: elav muusika, kunst, maitsev kohv ja söök. Stiilse kogukonnaaiakese viisil on pakutud ka ajutisi ja ajas muutuvaid lahendusi, mis aitavad hoida kandi värskena. Nii pole ime, et 2023. aastal valminud esimene suurem elu- ja ärihoone loftilaadis korteritega osutus vägagi ihaldusväärseks. Rekonstrueeritud maja ja selle ümbrus on mitmekihiline, läbimõeldud kujundusega, vahelduslik.

„Alul tegime majale viilkatuseid, pärast jõudsime võlvideni, mis on muidugi tsitaat vanast angaarist,“ mainib arhitekt Johan Tali Molumbast. Karli Luik lisab: „Sel majal on kasvuhoone katusel ja üldkasutatav
terrass, samuti ühisruumid. Elamise tüpoloogiat on proovitud veidi ümber mõtestada, sest korter on ühiseluline organism, mitte nii, et minu kodu on mu kindlus.“
Korterid on avarad, valgusküllased, põnevate vaadetega, sobides ilmselt just neile, kes armastavad tööstuslikku robustsust, merd, rohelust, ootamatumat ruumi. Juba on majja kolinud omamoodi pioneeridena kõige moodsamad inimesed. Näiteks disainerid, tervislikule toidule pühendujad ja teised. On põnev aeg!
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
Klassikute jälgedes
Eugen Habermann (1884–1944) ja Herbert Johanson (1884–1964) on arhitektuuri- klassikud, esimese Eesti Vabariigi aegsed tegijad, kellele Tallinna linnas pole võrdseid…
Teeme vanalinna taas suureks!
Arhitekt Villem Tomistega vast ikka igav ei hakka - ta on teinud loominguliselt väga eriilmelisi töid, aga kogunud tuntuks ka…
Äritibude edev pesa
Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb linna sadama kanti, kus kunagine laohoone vuntsiti Ettevõtlusinkubaatoriks. Keset linna, suurte reisilaevaterminalide ja Kadrioru romantilise pargi…
Stroomi rannahooned
Töörahva üks lemmikrandu on väsimatu uueneja, märgib arhitektuurikriitik Karin Paulus. Puhkekultuur – eriti päevitamine ja ujumine – pole sugugi vanad…
Koju tulemise tunne
Stockholmis elav Anneli Fichtelius on väga teistsugune külaline Tallinnas. Kirjanik ja suhtekorraldaja otsib ning leiab Eestis oma juuri. Mitmel visiidil…
Täna öösel me ei maga!
Tallinnal on eeldused olla 24-tunni-linn, mis pakub kvaliteetset elu- ja kultuurikeskkonda ööpäev läbi, väidavad ööelu eksperdid. Keskajast peale siin vanalinna…


