 
                                    
Sitsi on Põhja-Tallinna asum, osaliselt kõrgendikul, osaliselt Kopli poolsaare suunas laskuval madalikul. Ilmselt just Sitsi mäelt on jäädvustatud Tallinna kuulsad ajaloolised gravüürid 17. sajandil. Nendelt Oleariuse, Goetheerisi, Meriani jt autorite töödelt avaneb vaade vanalinnale, Toompeale ja sadamale.
Asum piirneb Paljassaare, Karjamaa, Pelgulinna ja Pelguranna asumiga. Sitsi asumi pindala on 0,45 km2. Seal elab umbes 4000 inimest, aga jõuline kinnisvaraarendus manufaktuuri alal toob lähiaastatel elanikke kindlasti juurde.

Sitsi asum on tekkinud 19. sajandi lõpul ja saanud nime Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku järgi, mida rahvasuus kutsuti Sitsi vabrikuks. Rahvasuust on tulnud ka väljend „Sitsi litsid“, nii nagu siinset naistest koosnevat töötajaskonda tsaariajal kutsuti. Naised tegid iga päev rasket tööd: kudumine, ketramine, töö kangastelgede taga, saatjaks vahetpidamata töötavate masinate meeletu müra, nii et kõnelemiseks tuli kasutada žeste ja kehakeelt. Kuumaks köetud õhk, puuvilllatolm, pikad töötunnid, madal palk … Vabrik oli omaette linnak, seal oli töötajatele kõik vajalik kohapeal olemas.

Ajalugu
Sitsi asumi tänavad ongi enamasti puuvillavabriku mõjul nime saanud: Kanepi, Lina, Lõime, Manufaktuuri, Niidi, Niidi põik, Puuvilla ja Sitsi. Asumit läbivad ka Kopli, Paavli ja Sõle tänav.
Praeguse Sitsi asumi aladel asus keskajal muldvalliga piirdeaed, mis ulatus Tallinna lahest Kopli laheni. See takistas huntide pääsu Koplisse, mis oli tollal kasutusel karjamaana ja ka linlaste meelispuhkekohana. Koplisse avanev värav oli Sitsi mäel, kus lähedal asus ka kõrtsihoone. Kuni 19 sajandi lõpuni elavnes piirkond vaid nädalavahetustel, kui linlased käisid Koplis grüünes piknikul või külastati linna suurimat, Kopli surnuaeda!
Muutuste aeg
Suure muutuse piirkonna arengusse tõigi vabriku rajamine, mille ehitamist alustati 1899. aastal. Tegemist on linna ühe suurema ja kindlasti ühe kõige pikema hoonega: rohkem kui 230 meetrit! Tehasega koos rajati ka töölisasula, kuhu ehitati vabriku kulul kool, hiljem ka lasteaed ja ambulatoorium. Ehitati ka saun-pesumaja.
Balti puuvillavabrik oli 1920. aastatel linna suuremaid ettevõtteid. Samal ajal rajati Niidi, Lina ja Puuvilla tänava piirkonda Sitsi aedlinn, planeeriti sada krunti. Suur osa selle aedlinna asukatest töötasid vabrikus. Lõime tänavale hakati aastatel 1940–1941 ehitama nn rahvakortereid.
Sitsi aedlinna miljöö sai tugevalt kahjustada 1970. aastate lõpus, kui piirkonda hakati ehitama sinise kattega paneelmaju Nõukogude sõjaväelaste peredele.






Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
 
                    
                    Teised uudised
 
   Stroomi rannahooned
Töörahva üks lemmikrandu on väsimatu uueneja, märgib arhitektuurikriitik Karin Paulus. Puhkekultuur – eriti päevitamine ja ujumine – pole sugugi vanad…
 
   Koju tulemise tunne
Stockholmis elav Anneli Fichtelius on väga teistsugune külaline Tallinnas. Kirjanik ja suhtekorraldaja otsib ning leiab Eestis oma juuri. Mitmel visiidil…
 
   Täna öösel me ei maga!
Tallinnal on eeldused olla 24-tunni-linn, mis pakub kvaliteetset elu- ja kultuurikeskkonda ööpäev läbi, väidavad ööelu eksperdid. Keskajast peale siin vanalinna…
 
   Open House Tallinn kutsub arhitektuurimeelt kõditama
Sel aastal toimub tasuta arhitektuurifestival Open House Tallinn 11. ja 12. oktoobril, mil näeb rohkem kui 40 avaliku hoone, valmimisjärgus…
 
   Täispurjes TALLINN
Tallinnas korraldati 45 aastat tagasi, suvel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt. Suursündmusele eelneval viiel aastal toimusid siinses linnaruumis mastaapsed ja uskumatult…
 
   Sitsivabrikust kodupesaks
Tallinn muutus 19. sajandi lõpul tööstuslinnaks. Nüüdse Kopli, tollase Telliskopli tänava ääres kerkisid riburada Krulli metalli- ja masinaehitusettevõtted, elektrivabrik Volta…


