Kaitsepolitsei kilukooli
Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, mis peitub nüüd Kaarli kiriku vastas pimedal ajal nähtava lilla valguse taga.

Sellise valgusrežiiga on otsustatud välja mängida kaitsepolitsei uus hoone (Sweco Project). Et see on valitud sugereerimaks salapära või lillade jõududega seotud natuke maitsetuid nalju, ei julge uskuda.
Päevaajal on hoone hoopis teiselaadne. Hoone fassaad on mitmekihiline, lisaks klaapindadele annab tooni roostevaba terasvõrk, mis selles kontekstis on ju tugevalt sümboolne. Eestile omaselt hall, murtud pindadest kummaline moodustis loob seoseid mõnikümmend aastat tagasi moes olnud dekonstruktivismi ehk ideega, et hoone võetakse justkui pulkadeks lahti ja pannakse siis loominguliselt ning targemini uuesti kokku. Selline kontseptsioon paistab töötavat: on ju kaitsepolitsei kompleks kasvanud kolme kiire vooluga tänava vahel üsna juhuslikult.

Aastatega on aina peenemaks muutuv tehnoloogia sundinud meie riiki rõhku panema ikka uutele ja uutele turvanõuetele, et meie kaitsepolitseinike järel ei oleks võimalik nuhkida. Ruumiliselt on näinud see välja nagu ajaloolistele nööpidele järjest uute ja uute pintsakute külge õmblemine. Nii on tegelikult päris mõistlik, et lõputute ümberehitamiste asemel lammutati halvas seisukorras hoonestus ja ehitati kompleksi lõpuks lihtsalt üks uus korralik maja.

Kahekümnenda sajandi alguse piltidelt on näha, et ega Luise tänaval tol ajal veel suurt midagi ole. Kuid juba 1919–1939 tegutses seal Tallinna Saksa reaalkool. See Erich Jacoby projekteeritud hoone oli kahekorruseline, rahulik, tagasihoidlikult kaunistatud akendega ehitis. Suurem osa sakslasi asus 1939. aastal ümber ja õppetöö lakkas. Aastal 1944 sai kool märtsipommitamises kannatada ja ehitati 1947–1948 ümber kolmekorruseliseks, lisaks sai maja ka võimla. Tulemus oli üsna ebamäärane rahulik kolmnurkfrontooniga hoone, mis haakus kenasti nii sõjaeelse traditsionalismi kui ka Stalini-aegse ajaloolembese esteetikaga (arhitekt Georgi Šumovski).

Hoones tegutses 1949–1958 Tallinna arhitektuuri- ja ehitustehnikum ning hiljem Tallinna kalandustehnikum (rahvasuus kilukool). Merekool laienes aegamisi ka Endla tänava poole, kuhu tehti kuuekorruseline ühiselamu ja õppehoone ning ujula. Aastal 1992 merekoolid liideti.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Stroomi rannahooned

Töörahva üks lemmikrandu on väsimatu uueneja, märgib arhitektuurikriitik Karin Paulus. Puhkekultuur – eriti päevitamine ja ujumine – pole sugugi vanad…

Koju tulemise tunne

Stockholmis elav Anneli Fichtelius on väga teistsugune külaline Tallinnas. Kirjanik ja suhtekorraldaja otsib ning leiab Eestis oma juuri. Mitmel visiidil…

Täna öösel me ei maga!

Tallinnal on eeldused olla 24-tunni-linn, mis pakub kvaliteetset elu- ja kultuurikeskkonda ööpäev läbi, väidavad ööelu eksperdid. Keskajast peale siin vanalinna…

Täispurjes TALLINN

Tallinnas korraldati 45 aastat tagasi, suvel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt. Suursündmusele eelneval viiel aastal toimusid siinses linnaruumis mastaapsed ja uskumatult…

Sitsivabrikust kodupesaks

Tallinn muutus 19. sajandi lõpul tööstuslinnaks. Nüüdse Kopli, tollase Telliskopli tänava ääres kerkisid riburada Krulli metalli- ja masinaehitusettevõtted, elektrivabrik Volta…