Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, kas ka nõukogudeaegsest tööstusehitisest võib kena asja saada.
Tondi kasarmud on tuttavad – ilusad juugendlikud hooned, mida aastaid on haletsetud, sest kõigile ei ole kasutust leitud.
Õnneks on piirkonna firmamärgiks olevaid punastest tellistest ja osati dekoreeritud paekiviga maju tasapisi hakatud korrastama, näiteks ühes tegutseb kool, teiseks taas väike hotell Dunten. Nonde sõjaväe tarbeks rajatud ehitiste seljataha on kerkinud rühm uusi elamuid, mis asuvad sobivalt näiteks sõjajumala järgi Marsi-nimelisel või ajaloole viitava Sõjakooli tänava ääres. Algselt oligi tegu suurejoonelise kompleksiga, kus olid ka ohvitseride kasiino, haigla, lasketiirud.
Nüüd on lisandumas ärikvartal Park Tondi, mis on mõtteliseks laienduseks Tammsaare tee pervele ja Pärnu maanteed palistavatele ärihoonetele. Mõningad vanad majad ehitatakse ümber ja juurde tuleb ka uusi. Alal on säilitatud üsna palju rohelust ja hooned ei pürgi liiga kõrgele ega ole liialt kõhukad. Nii on loodud meeldiv keskkond, kuhu kiputakse tööle ning ka meelt lahutama. Kontseptsiooniks on „Kõik vajalik läheduses olemas“.
Äsja valmis nägus Tammsaare 56 büroohoone, mille kavandasid HGA arhitektid. Roostekarva kuub, vertikaalsus, akende geomeetriline rütm ja katuseterrass on võtted, mida Tomomi Hayashi ja Hanno Grossschmidt on varemgi kasutanud. Seitsmekorruseline maja on pea kolmnurkse plaaniga. Kumerdatud nurgad lisavad uus-modernismile pehmust. Lahendus on stiilipuhas, asukoht õnnestunult paika sätitud ja tõmbab enesele ka autoga mööda vuraja pilku. Otse loomulikult on see liginullenergiahoone, kus kasutatakse üsna tarka hooneautomaatikat ja energiaefektiivseid tehnosüsteeme. Interjööri autorid on särtsakuse ja detailideni viimistlemise poolest tuntud Kamp Arhitektid. Nad on öelnud, et sisearhitektuur on inspireeritud lähedal asuvatest tenniseväljakutest, kust laenati savipunane toon ja tennisepalle meenutavad seinavalgustid.
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
Kristjan JÄRVANIGA läbi linna
Ajakirja PULSS väljaandja Andres Peets käis varakevadel Tallinna abilinnapeaks saanud Kristjan Järvaniga juttu ajamas. Võeti ette ka ühine jalutuskäik läbi…
Agulipoisist suurlinna
Elust ja ilukirjandusest on teada, et agulist kesklinna kolimine tähendab mitte ainult aadressi, vaid kogu eluolu muutust. Kombed on teised,…
Antti NOUSJOKI arvates ei pea linn muutuma, monumendiks, muuseumiks ega leinapaigaks
Soome arhitekt ja linnaruumi ekspert Antti Nousjoki, Ala arhitektide üks asutaja ja partner, räägib Tallinnast ja oma kahest siit arendatavast…
TIIDEMANNI VILLA on võimalus ja väljakutse
Nõmme aedlinna loodusliku ilu kõrval kaunistab linnaosa silmatorkavalt rikkalik arhitektuuripärand. Juba enne sõda kerkisid mändide vahele eramajad ja villad, tõelised…
KIEK in de KÖK – kuulsaim, kõrgeim, vägevaim ja värskelt sisukas
Kiek in de Kök, Tallinna esimene suurtükitorn (1483) ja vanalinna tuntuimaid maamärke, kõrgeim kaitsetorn (50 m) ja moskoviitide rünnakute korral linna…
Ulakalt moodne (EUR-)AASIA
Mis kargab teile esimesena pähe, kui kuulete sõna „uma“? Kes võru keelt kõnelevad, need teavad kohe, et „oma“. Uma on…