Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb muutusi mastaapsel ja magusal areaalil Kalamaja ja Pelgulinna vahel, mida veel praegugi katavad raudteerööpad.

Rongid sõidavad Tallinna juba aastast 1870 ja raudtee teenindamiseks ning kaubaveoga seotud alad tunduvad praegugi üllatavalt suured. Näiteks on Tallinna meelelahutuse meka, Telliskivi loomelinnak rajatud kunagise Balti Raudteega seotud tehaste alale. Teisele poole Telliskivi tänavat jääb Kopli kaubajaam, mis praegu on päris tühi ala, mida kasutatakse pigem rongide manööverdamiseks ja vähesel määral kaubaveoks Kopli suunas.
Kaubahoovi rajamine on pika ajalooga. See oli kavas ehitada juba enne esimest maailmasõda, kuid majandusliku ja poliitilise olukorra muutumise tõttu rajati suurte kaubaaitadega jaam alles 1938. aastal. Varem oli samas kohas umbtiikidega heinamaa, mis täideti liivaga, kohati tõsteti maapinda lausa kuus meetrit. Nõukogude ajal laienes jaam veelgi ja lisaks pikendati raudteed eri suundades.
Pärast iseseisvuse taastamist oli see Eesti transiidi põhikohti ja kaubajaamas võis näha näiteks tohutult pikki kütusetsisternidega ronge. Olukord aga muutus 2007. aastal, sest pronkssõduri monumendi teisaldamisele järgnenud ja vägivaldseks muutunud protestide tõttu pidurdas Venemaa kaubavedu Eesti kaudu. Siiski oli ja on kinnisel territooriumil tegutsenud kaubajaam Põhja-Tallinna poolitaja, mis sunnib tegema näiteks Kalamajja või Pelgulinna siirdudes päris suure tiiru.

Seda enam oli suur üllatus, kui 2024. aastal hakkas korraga üle aedade, ladude ja ilmetute karpmajade paistma ambitsioonikas hoone. Kunagise kaubajaama 1970. aastatest pärinev modernistlik kontorihoone ehitati kõrgemaks, lisati päikesepaneelid, lift, anti sellele moodsam klaasist välisilme ja nõukogude taagast vaba sisemus. Lahenduse projekteeris Architectus. Tööstusesteetika sõpru kõnetavad ümbruskonna kontrastid: rööbastik, kummalised varemed, kontorirahvast õue meelitavad lauad ja moekalt mööda roostestatud võre kasvavad taimed.

Majas tegutsevad firmad on seotud logistika ja liikuvusega.
Ala on magus, sestap näeb riigiettevõte Eesti Raudtee juba lähitulevikus siin pigem eri sorti äri- ja eluhooneid. Linn omakorda pingutab, et raudteeliinide asemel võiks siia kunagi tulla New Yorgi High Line’ eeskujul tohutu väljavenitatud roheala, lineaarpark. Nõnda on rekonstrueeritud tehnošikk büroomaja otsekui spikker, mis laseb aimata, mis sorti piirkonnaks on see üüratu ala kujunemas.