Põhja-Tallinnas arendatav Krulli kvartal on uusim ja kahtlemata ka ambitsioonikaim arendus linnas. Juba 1899. aastast suurejooneliseks tööstuskompleksiks rajatud kvartal ärkab uuele elule! Kvartali tegevjuht Indrek Hääl avab intervjuus Brent Perele linnaruumi arendamise põhimõtteid

https://www.krulli.co

Kas ja mis meenub sulle oma minevikust seoses Krulli kvartaliga?
Ma olen kümme aastat elanud kesklinnas, aga Krulli on minu jaoks alati olnud kinnine ala. Teadsin, et seal midagi tehakse, aga puudus igasugune tunnetus ja mul polnud õrna aimugi, kui ägedad hooned seal on.

Kui keeruline on sellist ala inimestele avada?
Kaks ja pool aastat tagasi, kui seal alustasin tuli mulle valvur kinnise tõkkepuu juures vastu ja küsis, kes ma olen. Selgitasin talle, et juhin nüüdsest Krulli kvartali arendust. Sain sisse ja sõitsin pisut ringi: seal oli omajagu suuri autosid, tootmist ja igasugu kola.
Sel hetkel taipasime, et loome keskkonda eeskätt inimestele ja midagi on valesti, kui kõikjal on tõkkepuud ja aiad ees. Hakkasime sinna teadlikult elu sisse tooma ja ala avama. Üks võimalus on müüa reklaamide ja plakatitega, teine variant on tekitada asukohast kuvand, meeleolu ja mälestus. Meie valisime teise tee.

Kas see, et Krullist säiliks selge visioon, on ka põhjus, miks tahate just vana säilitada?
Jah ja ei. Krullis on viis hoonet muinsuskaitse all ja meil on kohustus need säilitada, mis on õnn ja valu käsikäes. Muinsuskaitse kohustuste täitmine toob lisatingimusi, kuid selle ala võlu ongi need keskkonda põimitud unikaalsed hooned.
Pikale vesternistiilis tänavale saab luua väga palju. Keegi mõtles 150 aastat tagasi välja uhke tootmisala ja nüüd teeme meie pärandist ägeda töö- ning elukeskkonna.

Mis seal juba praegu on?
Kogukonnaaed, tennisehall, Krulli maja koos Kota klubi ja restoraniga Sumi, kunstiringid, stuudiod, ürituste korraldamiseks vanad tehasehooned ja palju muud. Teeme koostööd seltskonnaga, kes rikastavad piirkonda ja kujundavad kogukonda.
Huviliste list on pikk, aga keskmiselt oleme enda juurde võtnud kümnest ühe, sest nad pakuvad midagi enamat. Planeeringu kehtestamiseni saame seda teha, aga kui ehitusload on käes, peab ürituste osa natuke väiksemaks tõmbama. Arvestatav ruum jääb selleks siiski ka tulevikus. Ma väga loodan, et kujundatud kultuurikiht jääb toimima.

Ehk kui arendus tuleb, siis ta ei muutu kõik büroolikuks kesklinnaks?
Esimeste korruste tänavaruum avatakse kindlasti teenindusele, restoranidele ja kauplustele. Vahet pole, mis kell siia tuled ja kui vana oled, tegemist leiad ikka. Praegu on Krullis näiteks rulapark ja loodetavasti saame ka rulakultuuri mingil moel säilitada.
Ala suur väärtus on, et see on pooleldi äri- ja pooleldi eluala ehk kui teised ärilinnakud surevad õhtul välja, siis siin jätkub tegevust ka hiljem.

Töökohti tuleb sinna tõepoolest. Piirkonnas täiesti ainulaadne Kasvuhoone-kontseptsioon on juba tähelepanu saanud, kust see mõte ja miks?
Tahame Kasvuhoonesse – Krulli tulevasse peahoonesse – tuua kokku inimesed, kes ehitavad tulevikku. Krulli kvartali asutajate taust on tehnoloogiasektoris, näiteks Taavet Hinrikus on tuntud Wise’i asutamise tõttu ja tahab midagi tehnoloogiasektorile tagasi anda.
Käisime Euroopas teisi sarnaseid hooneid vaatamas ja saime aru, et start-up maastiku kõva tegijana võiks Eestisse vabalt midagi sarnast arendada. Jõudsime ka koostööni Norsskeni Acceleratoriga ja see andis meile tegemiseks veel enam julgust. Hoone sünnib Taani ja Eesti arhitektide (Cobe ja KOKO) koostöös. Kokku saavad moodne tehnoloogia ja puitarhitektuur koos hoolikalt restaureeritud vanaga.
See hoone oma toidutänava, stuudiote ja pop-up-poodidega avatakse kõigile.

Mida Krulli lähitulevik üritustena pakub?
Praegu on avatud Ukraina kaitsjate näitus „Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad“, suvel on Tormise kontserdid, sügisel tuleb Disainiöö juubeliüritus ja ettevõtmisi tuleb pidevalt juurde.

Millal korterid müüki lähevad?
Huvi on juba ilmutanud paarsada inimest. Maht ei ole 1.etapis väga suur, ühes kortermajas 23 ja teises üle 40 korteri. Aasta lõpus tuleme välja ka müügiinfoga. Kes soovib, võib huvi korral registreerida end meie kodulehel juba praegu.

Krulli tulevik
Arenduses on 10 hektarit, üle 600 korteri, 3000 töökohta büroodes, ürituste sündmuste maja, poed, teenused, meelelahutus ja söögikohad, kaheksa rühmaga 8-rühmaline lasteaed ja teed, mis on vaid jalakäijate ja kergliiklejate päralt.
Ehitus algab 2025. aasta lõpus.

Krulli ajaloost

Kopli tänava ääres suure omanimelise masinatehase asutanud Franz Krull tuli Eestisse 1864.aastal. Esialgu tegutsedes ta Narvas. Aastal 1875 müüs Krull ära Narva töökoja ja omandas Tallinnas maatüki, kuhu ehitas vasksepatöökoja.
Krull reorganiseeris ettevõtte 1. jaanuarist 1899 aktsionäride ühinguks A/S Franz Krull. Aktsiate põhiosa kuulus Franz Krulli poegadele Franzile ja Gerhardile.
Aktsiaselts omandas Koplis 17 ha suuruse maatüki, kuhu oli kavas ehitada kaheteistkümnest tehasehoonest koosnev kompleks. Projekteerija oli Berliinist kutsutud insener F. Melaun ja Eestimaa kubermanguarhitekt Erwin Bernhardt. Esialgu jõuti krundile valmis ehitada vaid ühekorruseline kontor-projekteerimisbüroo (puidust, hävinud) ja kivist masinaehitus-, sepatööde-, katelsepa- ja malmivaluosakond (neli hoonet krundi tagaosas).
Krulli tehasele kuulus ka suur heinamaa Volta tänava ääres, mis kavatseti jagada kruntideks. Elamute rajamine lükkus sõja tõttu edasi. Esimese maailmasõja ajal kasutasid tallinlased seda aiamaadena, mis ulatusid Salme tänavani. Krulli tehas läks 1920. aastate alguses pankur K. Scheel & Co kätte, kellele 1922. aastal kuulus umbes 80% aktsiaid. Klaus Scheel oli ka A/S-i Fr. Krull juhatuse liige.
Krulli ettevõte oli nii esimese maailmasõja lõppedes kui ka kuni 1940. aastani üks suuremaid ja edukamaid Kalamajas tänu ümberkorraldustele, defitsiitsete majapidamiskaupade ja põllutööriistade valmistamisele, aga ka muudele sidemetele, näiteks sai tehas ka sõjaministeeriumi tellimusi, 1920. aastatel ka tellimusi Nõukogude Venemaa vedurite remondiks. Siin ehitati ka trammivaguneid, valati kanalisatsioonikaevude katteluuke ja täideti linna muid tellimusi.
Tehase maa-alal oli 1922. aastaks 35 suuremat või väiksemat hoonet. Suured ümberehitused toimusid tehases 1930. aastatel. Enamik tehasehoonete ehitusprojekte on A. Koppelilt, osa ka diplomeeritud insenerilt Peeter Scheloumovilt. Tehase sisseseade ja töötajad evakueeriti 1941. aastal Kisseljovski linna. Pärast sõda tehas taastati, palju hooneid ehitati Nõukogude ajal juurde.