Luite, igav liiv ja tühi väli?
Esmapilgul võrdlemisi ilmetu ja igavavõitu asumike peidab endas siiski ka mõne elevust tekitava hetke ka juhuslikuma ringijalutaja rõõmuks, püsielanikele pakub kant aga hinnatavat privaatsust.

Kesklinna lõunaossa jääv Luite asum on väike kolmnurgakujuline raudteerööbastega piiratud ala, pindalaga 0,85 km2. Vastuolulise, et mitte öelda kokkusobimatute kooslustega asustatud koht – tööstus-teeninduspiirkond versus eramajade ala, mille püsielanike arv on pisut üle 800.
Mõistagi voorib asumi kaubandus-teeninduspiirkondades päevasel palju muud rahvast ja liikleb rohkelt autosid. Siiski eraldab Veerenni tänav äride sipelgapesa ja eramajade ala suuresti. Asumi tuntuim ja kõige enam maa-ala enda alla ahmiv ettevõte on kahtlemata Espaki ehitusmaterjalide kauplusekompleks, aga siin leidub teisigi teenindusettevõtteid ja ka Veerenni keskuseks nimetatav kontorihoone. Industriaalse ilmega alad enne vägagi rohelises piirkonnas tekkisid, nii nagu naaberasumis Kitsekülaski, nõukogude ajal, kui tööstuse arendamine oli kõrges aus ja eelistuses.

Algus 1930

Kuigi asumi nimetuse sai Luite alles taasiseseisvumisega 1991, hakkas siia, liivaluidete ja kidura haljastusega ning Ülemiste järvest mõjutatud, liigniiskusest vaevatud tühermaale püsiv elamisasustus tekkima 1930ndatel, kui Tallinn-Väikse kitsarööpmelise raudteejaama ja Ülemiste järve vahelisele alale hakati jagama krunte elamuehituseks. Eripäraks said väga suured krundid (üle 4200 m2). Varsti pärast maade tükeldamist hakkasid valmima esimesed elumajad, mida enne sõda 1930. aastate teisel poolel oli juba 50, enamik neist ühekorruselised. Mitmed majad olid ehitatud rõhtpalkidest või püstpalkidest, paljude majade katused olid kaetud punaste katusekividega.


Luite asumi kruntide suurust hakati jõuliselt vähendama nõukogude ajal, kui eraomandus likvideeriti. 1950. aastate lõpus hoogustus piirkonnas elamuehitus ja tänaseni domineerivad siinsete eramajade üldpildis tollased tüüpprojektid. Enamik neist on küll tänapäeval soojustatud ja veidi fassaadi muutnud. Arhitektuurilises mõttes ei leidu asumis väljapaistva lahendusega eramuid ega ole siia uuemal ajal püstitatud ka „pärleid“. Mõni erand ehk välja arvata, paar maja 1930ndatest ja paar tänapäevast villat. Viimastel aastatel on kuivenduskraavid asendatud korraliku kanalisatsiooniga.

Suur osa tänavanimesid on seotud aga lähedal oleva raudteega, õieti vanade auruveduritega.

Veerennist ida poole jääva eramajade asumipoole tänavatest on keskne Luite, mis mõistagi on nimetatud siinsete liivaluidete järgi ja millest võetud ka asumi nimi. Suur osa tänavanimesid on seotud aga lähedal oleva raudteega, õieti vanade auruveduritega: Auru, Veduri, Suitsu, Vee jne.
Kui plussina sai välja toodud Luite eramupiirkonna privaatsust, siis tuleb täpsustada, et vaikuse luksust siin ülearu pole. Taevas tuuritavad lennujaama saabuvad ja lahkuvad lennukid, pidev müra on kuulda ka Järvevana teelt ja ka asumit piiravad raudteedel liikuvad rongid annavad mürasaastesse oma panuse. Tõsi, Järvevana maanteeliikluse summutab suuresti eramajade piirkonnas kerkiv kõrgem liivaküngas. See ongi asumi üks positiivsemaid, veidi varjatud võlusid.
Asumiselts on sinna kõrgendikule ehitanud ka terviseraja, kuhu viib puutrepp. Ülevalt metsatukast avaneb päris hunnitu vaade alla asumi eramajadele.

Luite kant ja asumiselts said mõni aasta tagasi meedias tuntuks, kui protestiti Veerenni raudteeülesõidu sulgemise vastu. Samas, juba suletud ülesõidukohas hukkus 2019. aastal armastatud näitleja Jüri Aarma, kes õnnetult jalgrattaga üle rööbaste sõitis ja telefoniga rääkides lähenevat rongi ei hoomanud.
Suletud ülesõidukoht tähendas kohalikele, et bussisõit südalinna kestab ligi 10 minutit kauem. Lisaks on asumi elanikel lähedal Tallinn-Väikse raudteepeatus, mis võimaldab kiirelt Balti jaama pääseda.
Asumis pole lähedal toidupoodi, aga kehakinnituskohti leiab – paari burksiputka või söökla ja Espaki kohviku näol. Tõsi, kiidetud Tai toidukoht Siiam asub kohe üle raudtee Tallinn-Väikse jaama juures.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Vanalinna kaitseks 

Vanalinna elanikuna tunnen head meelt , et Tallinna Linnavalitsuse Muinsuskaitseametis on koostamisel Tallinna Vanalinna uus kaitsekord.  Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on väga…

Kaitsepolitsei kilukooli

Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, mis peitub nüüd Kaarli kiriku vastas pimedal ajal nähtava lilla valguse taga. Sellise valgusrežiiga on otsustatud…