MAAKRI – seegist City’ks
Foto: Kaupo Lalda
Maakri asum südalinnas on üks väiksemaid maa-alalt, aga kindlasti kõige silmatorkavam! Juba kaugelt Tallinna tulijale, kasvõi merelt linna kuulsat kilukarbisiluetti silmitsejale ei jää märkamatuks kõrghoonete tihedaim kontsentratsioon.


Fotod: Kaupo Kalda, Franzk ja TLM ( arhiiv)

Siinsel kandil Südalinna, Sibulaküla, Kompassi ja Keldrimäe asumite vahel on linna ajaloos väga väärikas panus ja pärand, mida tänasel päeval küll palja silmaga kohapeal enam ei märka. Linna asutamise ja arendamise käigus 13. sajandi algul rajati siia Jaani seek, täpsemalt Püha Ristija Johannese pidalitõbiste vendade maja, mida on esimest korda mainitud 1237. aastal, paavsti saadiku Modena Wilhelmi kirjas. See on meie vanim säilinud dokument.
Seek ise kujunes tänu annetustele keskajal üheks jõukaks ja kasumlikuks asutuseks, mis laenas raha kaupmeestele ja millele oli panditud seeläbi rohkelt linna kinnisvara. Seega võib isegi öelda, et siin paiknes linna esimene pank! Ja on ehk õige, et siia sobib city! Nii et siinsed kõrged pangahooned, aga ka muud finants- ja äriasutused, mis praegu oma pilvelõhkujatega asumi ilmet kujundavad, on keskusena ajalooliselt õige koha peal!

Alguses oli jõgi

Kunagi oli piirkond osa Tallinna ühest vanimast, Kivisilla eeslinnast. Mis lisaks seegile vanasti siin kõige olulisem oli, oli muidugi jõgi! Nii lookles just siitkandist ja näiteks konkreetselt just piki Maakri tänavat läbi kiirevooluline Härjapea jõgi, tuisates mere poole. Ka seda, sajanditega linnale oma jõu ja väe ära andnud veekogu enam pole. 20. sajandi algul kaeti see kõigepealt plaatidega ja siis viidi üldse maa alla. Vahel suure sajuga on Maakri tänav kui üle ujutatud – Härjapea jõgi annab endast märku!
Tallinna esimene tööndus- ja tööstusrajoon ning vahel lausa Eesti tööstuse hälliks tituleeritud Kivisilla eeslinn tekkis tänu Härjapea jõele. See jõgi ühendas Ülemiste järve merega. Mööda praegust Maakri ja Kivisilla tänavat voolanud jõele ehitati esimesed veskid 13. sajandil. 17. sajandi lõpuks oli veskeid juba kaheksa, teiste seas jahu-, paberi-, vasetöötlemis-, püssirohu- ja nahaparkimisveskid. 1710. aastal hävitati Kivisilla hoonestus Põhjasõjas, kuid juba mõne aasta pärast hakati piirkonnas tööstusettevõtteid taastama.

Nimi on antud!

Maakri tänavale, mida esimest korda on mainitud alles 1849. aastal, on nime andnud 18. sajandi värval ja kangrute tsunftivanem Carl Ludvig Macker. Pääsukese ja Tornimäe tänavale aga vastavalt sealsed majaomanikud Carl Schwalbe ja Saaremaalt, Pöidest pärit töömees Tornimäe Adam. Tänapäeval nimetatakse Maakri asumit vahel ka just Tornimäeks. Aga mitte siis siinsete tornmajade või mingi mäe järgi, vaid ühe saarlase järgi nimetatud tänava järgi! On olnud kuulda, et tarvitatakse ka Stockmanni kvartali nime. Varem oli üsna levinud nimetarvitus ka Postimehe kvartal, aga see meediamaja on siit nüüdseks ära kolinud Fahlesse.

Ajalooliselt sobiks Seegi kvartal, aga vaevalt, et see enam elujõudu saab. Ajaloolisest seegist on nähtava hoonena alles 18. sajandi ümberehituse kujul Jaani Seegi kirik, mis apostliku armeenlastest Püha Gregoriuse koguse kasutuses. Ja Seegi galerii, mis on linnamuuseumi filiaal ja avatud sesoonselt soojemal ajal. Seal on võimalik saada ülevaadet paiga ajaloolisest arengust.

Kukk on, aga Kana enam mitte

Asum ja tema tänavavõrk on praeguseks aga ajas jõuliselt muutunud. Piirkond on nii 18. kui ka 19. sajandil kannatanud tulekahjude käes. Ja seejärel 1944. aasta märtsipommitamise käigus. Nüüdseks on osa tänavaid kadunud, osa aga kulgevad teistmoodi ja teise pikkusega kui varem. Näiteks Tornimäe, Pääsukese ja Väike-Pääsukese tänav. Piirkonna ajaloolist hoonestust ongi alles Maakri tänavas, mis algas omal ajal Kaasani kirikut ümbritsenud Sibulaküla tänavaterägastikust ja lõppes praeguse Meloni kaubamaja kohal.
Tänava lõpulõigul, praegu Rävala 6 oli kunagi uhke juudi sünagoog. See sai kannatada märtsipommitamises, aga lammutati alles pärast sõda. Maakri tänav katkeb tänapäeval Pääsukese ja Kuke tänava ristil. Sealsamas kõrval asuva Radissoni hotelli alla jääb kunagine Kana tänav. Ajalooline Tartu maantee siht teisel pool Jaani Seegi kirikut on aga muutunud pärast läbimurde rajamist sisuliselt kõrvaltänavaks.

Tööstusaguliks

Kui me võtame jutuks Maakri kui meie tööstuse hälli, siis tõesti, juba keskajast peale on siin tööndusega tegeletud. Ja päris tööstuslikust pöördest räägime juba 19. sajandi teisest poolest. 1877. aastal pani Theodor Grünwaldt aluse Eesti suurimale nahavabrikule. Praegu asub seal nn Maakri kvartal, tänava frondiilmega aastatest 1909–1912, mil olid moes juugendstiil ja historistlikud neo-stiilid, arhitekti Jacques Rosenbaumi projektide kohaselt. 1921. aastast tegutses Maakri kvartalis „Union“ – riigi suurim ja kuulsaim jalatsivabrik. „Unioni“ kingi kandis 1937. aastal iga eestlane. 1940 vabrik natsionaliseeriti ning nimetati 1951 ümber naha- ja jalatsitootmiskombinaadiks „Kommunaar“. 1991. aastast kandis ettevõte juba „Linda“ nime, seda kuni kinnistul tootmistegevuse lõpetamiseni 1997. aastal. Praeguse Stockmanni kaubamaja kõrvale, kohta, kus asus ajalooline Tornimäe Jaani jaaniveski, ehitas kaupmees Eduard Johanson 1885 oma paberivabriku. Hiljem sai sellest Tallinna paberivabrik. Nüüd on sellest järel vaid väike jupp vabrikukorstent kaubamaja ukse ees ja Maakri 25 asuv punasest tellisest hoone, kus praegu töökoha rent.


Oluline on kindlasti märkida, et tööstusajaloo kõrval on Maakriga seotud tähtis haridusasutus, Elfriede Lenderi eragümnaasium, mis hakkas andma haridust tüdrukutele. Üks hoone on koolimaja käsutuses olnutest veel praegugi alles.

Pilvelõhkujate triumf

Tallinnas olid nõukogude ajal esimesed kõrghoonetele lähedal olevad Viru ja Olümpia hotell. Nagu seeni pärast vihma, hakkas kõrghooneid kerkima 1990ndate lõpust. Kuni seniajani oli kant suuresti puumajade agul. Nõukaajal oli sealne elumajade rajoon veel üsna agraarne, sest seal pidasid elanikud isegi loomi ja pudulojuseid ning soovijail olid oma peenramaad köögiviljakasvatuseks. Maakri kandi esimene pääsuke pilvepiirile oli SEB panga hoone, mis valmis uue millenniumi vahetuseks, kuulutades nii uue ajastu saabumist asumi arengus. Vabariigi ajal oli seal kino Modern. Nüüd võib SEB tornile lisaks imetleda juba mitut uuemat: Maakri kvartal, Tornimäe ärikeskus, Skyon, Luminori ja LHV Panga peahooned ning äriklassi hotellid Radisson ja Swissôtel. Ja peagi valmiv pilvelõhkuja Maakri HUB, 17-korruseline büroomaja.

Ja pilvelõhkujaid tuleb veel lisa! Näiteks EBS-i oma praeguse garaažimaastiku asemele.
Olles rahandus- ja ärikeskuseks, on siin väljakutseid igakülgselt kvaliteetse elukeskkonna kujunemisel. Ostlemisvõimalused eesotsas Stockmanniga on olemas, samuti leidub siin restorane. Mida siin asumis vähe on, on mõistagi rohelus. Osaliselt üritatakse seda kompenseerida kõrghoonete katustele ja terrassidele või ka kvartali sisehoovidesse loodud oaasidega. Läheduses on siiski Lembitu ja Politsei pargid ning Juhkentali grüünealad.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Vanalinna kaitseks 

Vanalinna elanikuna tunnen head meelt , et Tallinna Linnavalitsuse Muinsuskaitseametis on koostamisel Tallinna Vanalinna uus kaitsekord.  Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on väga…

Kaitsepolitsei kilukooli

Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, mis peitub nüüd Kaarli kiriku vastas pimedal ajal nähtava lilla valguse taga. Sellise valgusrežiiga on otsustatud…