Arhitektuurikriitik KARIN PAULUS vaatleb, kas ka nõukogudeaegsest tööstusehitisest võib kena asja saada.

Volta ja Kopli tänava nurgal on hoogsa varikatuse ning nägusa haljakuga maja. Viimane on hea tõendusmaterjal, kuidas Tallinna linnapildis troonivad kõikjal kunagised tootmishooned. Et kant on mainekas ning tänane tootmine on teisenenud, on sellestki majast saanud ärihoone. Ajalooliselt on aga siinkandis väga laial alal tegutsenud Franz Krull. Saksamaal sündinud Krull (1835–1901) kutsuti spetsialistina Nov-gorodi, sealt aga Narva, kus 1865. aastal pani aluse vasksepakojale, mis hakkas varustama tehnikaga mõisate viinavabrikuid. Käitis kolis 1899. aastal Tallinna ja kasvas valmistama igasugu seadmeid: külmutusmasinaid, katlaseadmeid, vedureid, teedeehitusmasinad, tehnikat toiduainetööstustele. Lisaks tarvikuid, mida vast kõik on näinud – ahjuuksi ja kaevuluuke. Nõukogude ajal jätkati Tallinna Masinatehase nime all samuti laia joonega, pakkudes näiteks naftapuurtorne ja tornkraanasid.

Tohutu tööstusala korrastamist alustati tänavanurgast, mis paratamatult on kogu ümbruse jaoks visiitkaart. 1970. aastate tüüpne modernistlik hoone on muutunud eriliseks ning on meeldival viisil dialoogis ümbruskonna puitelamute ja omamoodi paeluva robustse tööstusliku laadiga, mida pakub raudtee ja tootmisalad. Praeguse lahenduse autoriks on Kaur Talsep (Kauss Arhitektuur), kellega töötasid kaasa arhitektid Teele Kapsta ja Kristiina Aasvee ning sisearhitekt Elise Roos, keskkonnagraafika tegi Reilika Purk.

Kaur Talsep räägib, et teda inspireeris kunagise administratiiv- ja tootmishoone varikatus. Selle põhjal on osaliselt loodud fassaadi diagonaalidega muster. Samuti soovis ta Kopli ja Volta nurka veelgi esile tõsta ning muuta Volta tänava esimene korrus aktiivseks – et iga ukse taga võiks vajaduse korral olla ise äri ning poodidesse-kohvikutesse saaks mugavalt otse tänavalt sisse astuda.
Kui varem katsid Volta tänava pikka seina tuimalt vaid lintaknad, siis arhitekt püüdis lahendusse sisse tuua huvitavat tööstushoonetele omast imidžit. Nii kasutab ta nurgelisi portaale, elavamat aknaliigendust ning värvitud seina asemel kleeptellist.
„Iga rekonstrueerimine ei lõpe nii hästi!“ leiab ta rõõmsalt ning on Krulli kvartali esimese värskendatud majaga tõesti rahul. Nii ka meie!