Lasnamäel kasvanud, Räniorus elanud ja rahvusvahelist startup’i ehitav kolme lapse ema Sandra ütleb kohe, et ta ei taha selle intervjuuga kelleski tekitada tunnet „ah, jälle mingi superinimene“. Enda sõnul on ta tavaline Eesti tüdruk, kes püüab kolme lapse kõrvalt leida iga päev enda jaoks kümme minutit.

Pere varakult
Oma elu esimesed 13 aastat elasin Lasnamäel Paekaare tänavas 216 perega kortermajas. Sealne elu karastas ja kasvatas kiiresti suureks.
Hakkasin varakult tööd tegema, teenisin oma raha ja elasin peaaegu iseseisvalt alates 18. eluaastast. Käisin ülikooli kõrvalt tööl. Neli aastat võtsin maksimumi töölt, õpingutelt ja pidudelt. Reisisin palju, peamiselt töö tõttu. Olin 22. eluaastaks täiesti valmis peret looma ja lapsi saama. Võtsin asja teadlikult ette. Tegin ühe õhtu täiesti vabaks, võtsin valge paberi ja panin detailselt kirja, millist elu ning meest ma tahan.
Abikaasaga saingi 22. eluaasta lõpus tuttavaks, ööklubis, sõbranna sünnipäeval. Ta on ühelt poolt lihtne Hiiumaa poiss, kuid siiski maailma parandaja, ettevõtlik ja ambitsioonikas. Mõistame teineteist poolelt sõnalt. Ühist leidsime nii palju, et esimene lõuna koos venis nelja tunni ja kahe veinipudeli pikkuseks. Kohtingul tunnistasin, et ma pole Hiiumaal käinud, aga mainisin, et mul on Hiiumaalt pärit üks kadakapuust medal, Kõpu tuletorniga, mille leidsin lapsepõlve mängumaalt Paekaare tänava prügikasti juurest.
„Ma vist tean, kes selle medali tegi,“ naeris Hendrik vastuseks. Ta oli igal suvel meisterdanud umbes 900 medalit ja need Kõpu tuletorni all maha müünud, nii kuus aastat järjest. Et äri tõsisem välja näeks, mõtles isegi firma nime välja: Kõpu Ketas AS.

Eesmärgi jõud
Minu eluplaani koostamisest on möödas 15 aastat ja enamasti on läinud selle järgi. Mõned asjad võivad kauem aega võtta, kuid selgus ja plaanid toovad mulle hingerahu.
Elukaaslase valik on olnud minu elu kõige olulisem leid ja otsus. Inimene, kes mind austab, armastab, süles kannab ja on partner nii elus kui ka äris. Ettevõtjana vajame eriti enda kõrvale tugevat ja võrdväärset paarilist.

Vanemluse ja ettevõtluse tasakaal
Kolme lapse kõrvalt rahvusvahelist tehnoloogiafirmat ehitada nõuab väga palju: nii süsteeme, delegeerimist, lapsehoidjaid kui ka muid häkke. Kodus on kreemid pumbaga, see säästab aega, nädalamenüüd teeb ChatGPT koos ostunimekirjaga, koju ei saa ma tulla tühja kõhuga, sest lapsed ootavad kohe emme pühendumist. Need on vaid mõned näited.
Lapsevanemana on töö mulle justkui hapnik, sest kodus lastega olles kogeb vähem eduelamust ja on hirm konkurentsis rongist maha jääda. Olen inimene, kelle aju vajab pähkleid. Laste kasvatamisest mulle ei piisa, kuigi ma väga armastan lapsi ja nendega tegelemist.
Sain esimene lapse, kui olin 25-aastane. Kogesin emadust selle kõige ilusamast küljest. Tita oli hea unega, leplik, sõi kõike, käis hea meelega lasteaias, igati tubli laps! Meie kodu oli armastust ja peretunnet täis.
Kuigi tahtsime kohe ka teist last, ei olnudki see nii lihtne. Ootasime teda kuus aastat. Ja kui ta lõpuks tuli, saabus kohe ka kolmas. Esimese lapsega oli kogemus nii positiivne, et võtsime julgelt ette.

Ausammas töötavatele emadele
Nüüd aga algas täielik kaos. Kogemus oli risti vastupidine esimesega: iga magamaminek või hommikune lasteaeda sättimine oli kolme põnniga stress kuubis. Tekkis tunne, et lapsed söövad iga päev minu ajusid, isukalt, lausa supilusikaga. Iga stressis lapsevanem teab seda tunnet, eriti kui selle kõrvalt on vaja žongleerides hallata täiskohaga tööd.
Tööd aga on koduse kaose tasakaalustamiseks nii väga vaja. Leian, et kõigile tublidele lapsevanematele, kes suutnud oma suhet ja armastust säilitada, tuleks ausammas püsti panna! Ning muidugi ka töötavatele emadele, nad kõik on kangelased.

Lapsed on ka eneseteostus
Kui laps sündis, ütlesin talle kohe, et sa ei ole minu oma, oled maailma oma. Mul oleks hea meel, kui lood maailmas väärtust teistele ja meie planeedile. Ma annan oma parima, et selles sulle eeskuju näidata. Sina aga õpetad mind maailma ja elu sügavamalt mõistma.
Mulle tundub, et tänapäeval on uue tugeva põlvkonna kasvatamine üpris raske teekond, sest elame nii stressirohkes keskkonnas ja näeme enda ümber pidevalt neid, kes on edukamad, ilusamad, rikkamad. Meil on palju asju ja materiaalseid soove, aga oluliselt vähem väärtusi.

Kirg teha paremat e-kaubandust
Olen viimased kolm aastat ehitanud tehnoloogiaettevõtet Askly, mille eesmärk on parandada juturobotite kvaliteeti ja kliendituge. Olen tundnud nii palju kehva kliendikogemust, et mõõt sai täis. Paljud suhtuvad skeptiliselt juturobotitesse ja vestlusakna lahendustesse, kuid usun, et parim klienditugi peab olema otse veebilehel hästi toimiv lahendus. Mind tõmbab käima see, kui tutvustad end jaanitulel ja kuuled vastu: „Me kasutame Askly’t.” Ja kõrvalt keegi hüüab: „Ja meie ka!”
Järgmine uus tuttav ütleb: „Respect, minu esimene hea chat’i kogemus“. Ja pärast südaööd tunnistab iDeali juht: „Ma arvasin, et Askly on välismaine firma.“ Ning tunnustab meie väikse tiimi panust.
Sellised hetked on hindamatud. Need tagasiside killukesed teevad kogu vaeva ja pühendumise väärt.
Askly klientide seas on iDeal, Bauhof, Sportland, Hortes, Decora, OnOff, Ballzy ja veel vähemalt 400 kliendimeelset ettevõtet. Vahendanud eelmisel aastal rohkem kui kaks miljonit kliendivestlust, näen, et oleme õigel teel. Aina vähem tarbijad tahavad helistada, e-kirju saata või infot lugeda. Pigem küsitakse vestlusaknas ja tihti oleneb ostuotsus just klienditoe kvaliteedist.
Meie tiimil õnnestus võita kliente Euroopa kümnes riigis ja tuua pardale paljud tuntud Eesti investorid (ex-Bolt, ex-Pipedrive, ex-Skype). Ka mitu meie klienti ja Eesti tublid ettevõtted, nagu Horticom, FruitXpress, FitQ ning Marmara Sterling liitusid investoritena. Hea meel oli ka võita 2023. aastal lausa kolm kuldmuna koostöös Eesti parima agentuuri Tabascoga valminud meie uue kuvandiloome eest.

Naised peaks endasse rohkem uskuma
Töötanud mitmes rahvusvahelises tehnoloogiafirmas, kuulen vahel ikka kommentaare, et tal on edukas mees, tänu sellele ta saabki oma asja teha.
Tegelikult ei ole mees mulle äri alustamiseks sentigi andnud, küll on ta mind palju toetanud ja mina teda.
Tahangi innustada naisi ise oma edusse panustama, mitte lootma kellelegi teisele. See on ainult sinu kätetöö. Sinu ambitsioon. Sinu kirg.
Kunagi oli meil kokkulepe, et üks startup peres korraga. Aga kõrvalt vaadates, kuidas Hendrik iga päev ajalugu teeb, ei suutnud ma ahvatlusele vastu seista ja panin ennast ka proovile.
Kindlasti on Hendrik mulle toeks, ta on tunnustatud rahvusvahelise ringmajandusettevõtte Fairown asutaja ja juht ning kujundab jätkusuutlikku tarbimist. Meil kõigil on kodus vanu seadmeid, mis ei tohiks seal vedeleda.
Fairown korraldab iga toote tagasiostu, mis võiks minna uuele ringile samal või toorainete kujul.

Ühine teekond nullist
Ilmselt on mulle palju teadmisi ja enesekindlust andnud ka tuhatkond tundi panust abikaasa tegemistesse, sest algusajal kavandasime igal õhtul kodus nii turundust kui ka äristrateegiat. Hendriku ettevõtte algusajal oli kümnest töötajast seitse minu värvatud. Mul oli põnev kaasa mõelda ja õppida, temal oli tasuta spetsialist tiimis.
Solo-founder’i ehk üksiasutaja elu võib olla üpris üksik, olenemata sellest, et tiimis on lausa geniaalsed arendajad. Kunagi tuli Hendrik töölt mingi uudisega. Kui küsisin, kas ta seda tiimiga jagas, vastas ta: „Minu tiim oledki sina.“ Nagu öeldud, õige kaaslane on ettevõtja elus kõik.
Hendrik on mul aidanud ka distsipliini tugevdada. Ütles mulle, et kui võimlen päevas kümme minutit, siis suudan kõike saavutada. Ostsin selle idee ära ja tihti soovitan teistele ka. Distsipliini tugevdades suudame saavutada oma eesmärke. Kui esimene ja teine katse ei õnnestu, alusta uuesti!
Koos oleme elanud ka Räniorus, pidutsenud ChatGPT looja Sam Altmaniga ja läbinud Y Combinatori kiirendi, kuhu on pääsenud vaid üksikud Eesti startup’id, näiteksu Veriff ja Click & Grow.

Huumor ei tohi elust kaduda
On hetki, kui ma ei suuda end kokku võtta või olukorda huumoriga suhtuda. See on mulle signaal, et enesekindlus on vaja üles äratada. Kuskil sisemuses usun endasse ikka, aga kõik tuleb liiga raskelt. Siis tuletan endale meelde üht põhimõtet: teisi ei huvita, kas olen täna õnnelik või õnnetu, peaasi, et olen kasulik ja loon väärtust. Lapsed vajavad emmet, vanemad vajavad hoolivat tütart, abikaasa austavat naist, tiim liidrit, investorid ambitsioonikat juhti jne.
Eemaldudes enesekesksusest ja andes rohkem teistele, olen muutunud õnnelikumaks. Varem mõtlesin, kuidas mul juuksed on, kas riided sobivad jalatsitega või tedretäppe võiks olla vähem. Nüüd mõtlen rohkem, millist väärtust ma täna teistele loon.
Aga ka ennast ei saa unarusse jätta. Olen mitu korda olnud kimpus vähese enesekindluse ja otsustamatusega. Mida teeksin täna teisiti? Arendaksin enesearmastust. Minule tuli enesearmastus aeglasemalt, kui tahaksin. See on jätkuv töö iseendaga, igas olukorras positiivse otsimine ja endale pai tegemine.

Lapsepõlv Lasnamäel
Lapsepõlvest on meeles hetki, mis väikse Sandra pulsi lõid ikka maksimumi lähedale. Tipphetkede seas on seiklused, kui sai napilt eluga pääsetud ja üks vägistamiskatse, mille järel aasta otsa ei julgenud kodust välja minna. Väike taastumine ja taas olime päevad läbi hoovis, ettevaatlikumad, kuid siiski mitte alati. Ikka oli vaja uurida pooleliolevaid ehitisi ja hoove, kuhu vanemad keelasid minna.
Tänapäeval hindan neid kogemusi, mis on aidanud mõista, kui erinevad on inimeste saatused ja valikud meie ümber. Käin Lasnamäel tihti: turul, vanaemal külas, Annöni restoran on meie pere suur lemmik, kuhu oleme ka sõpru kutsunud. See on elamus, nii toidu kui ka õhustiku mõttes.
Meie peret kohtab tihti ka Tondiraba pargis, kust lapsi on alati raske koju meelitada. Igas linnaosas võiks selliseid suuri kogupereparke ja mänguplatse rohkem olla, just nagu on Tondiraba park.

Linnaruumi arengust üldisemalt
rääkides tuleks võtta fookusesse just lastele suunatud rohkemate ja kvaliteetsemate mänguväljakute küsimus, mis motiveeriks lapsi veetma rohkem aega õues ja suhtlema teiste lastega. Nutimaailm neelab tänapäeval lapsed väga kiiresti ja nad on vähem aktiivsed ning kehvemad suhtlejad. Linnaruumi
planeerimisel on seda õnneks võimalik mõjutada!
Hea Pulsi lugeja, ära võta ennast liiga tõsiselt! Võta tõsiselt oma missiooni. Leia tegevus, mis muudab maailmas midagi paremaks ja pühendu sellele. Leia inimene enda kõrvale, kelles sa ei kahtle, kas oli õige valik.