Kas tunnete kedagi, kes tunneks kedagi, kellele ei meeldi pitsa? Kui pikemalt kukalt kratsida, siis ilmselt kellegi leiab. Mis salata, pitsa meeldib kõigile. Seetõttu ongi Itaaliast Napolist pärit pitsa maailma kõige menukam roog, mida saab igas vähegi asustatud punktis.

Meil siin näiteks on kohalikud ketid: Peetri ja Pappa Pizza ning Pizza Wabrik. On välismaised ketid: Venemaalt alguse saanud Dodo Pizza, äsja Eestis esimese koha avanud üleilmne kett Domino Pizza ning Vapiano. On legendaarsed, aastakümneid tegutsenud Pizza Americana Tallinnas ja Steffani Pärnus. On ridamisi Itaalia restorane, kus pakutakse ka oivalist pitsat ja Lähis-Ida kiirsöögikohti, kus menüüs lachmacun, sealne pitsaversioon. Ja muidugi on Tallinnas kümneid pitseeriaid. Neid mahub igasse asumisse ja pakutava tase kõigub taevalikust masendava käkini. Viimaste korral tuleb õlgu kehitada ja nentida, et eks igale asjale leidu ostja ning igale pitsale sööja.
Pulss käis testimas Tallinna parimaid pitsakohti. Valikusse mahtus neist kõigest kuus, mis päris kindlasti ei tähenda, et neid rohkem ei ole. Aga nende kuue seast peaks iga pitsasõber leidma koha, mis tema senise lemmiku troonilt tõukab või vähemalt samaväärset maitseelamust pakub.

IlForno
Pärnu maantee 20
https://il-forno-restoran.business.site/
IlForno paikneb Pärnu maanteel ruumides, kus aastate jooksul on tegutsenud päris mitu söögi- ja joogikohta. Söögikoha uksest sisse astudes on kohe selge, mis riigi kööki siin pakutakse. Istmekatted on rohelised ja punased, seintel looklevad torud samuti ning mõistagi on ka puuküttega pitsaahi ehitud Itaalia lipu värvidega.
IlForno on küll pitsakoht, kuid menüüst leiab ka salateid, käsitsi valmistatud pasta, päevasupi ja muidugi magustoidud. Pitsa on siiski põhiline. Neid on valikus tosinajagu hinnavahemikus 10.50–15.50 eurot. IlForno pitsakatete valikus annavad tooni Napoli klassikud, alustades Margheritast ja Marinarast. See on ka üks väheseid Tallinna pitsakohti, kus valikus üks Itaalia kuulsamaid pitsasid Quattro Stagioni (14.50) ehk nelja aastaaja pitsa, kus üks sektor vastab ühele aastaajale.
Teenindus on kiire, ahju ääres askeldava pitsameistri käed käivad kärmelt. Hoolimata pidevalt leti äärde saabuvatest termokastiga toidukulleritest, jõuab tellitu kiiresti lauda. Söökoha nimega pitsa (14.50) kattele annavad mekki pancetta tonda ja vürtsikas salaami. Pitsapõhja tainas on hea, kvaliteetset katet on lisatud heldelt ja pitsa korralikult küpsenud. Tipp-topp kvaliteet!

Pizza St. Lucia
Puhangu 71
https://www.facebook.com/pizzasantlucia/
Pizza St. Lucias pole välist glamuuri kopka eestki. Söögikoht asub Pelgurannas majade vahel trööstitus hoones, jagades sissepääsu ja lagunevat treppi viinapoega. Võimalus, et kohtute sisenedes mehepojaga, kes võdiseva organismi turgutuseks otse ukse ees pudelit kummutab, on üpris suur. Seestpoolt on St. Lucia üpris ahtake, kolm väikest lauda seina ääres ja neist letini kahe lühikese sammu jagu maad.
Kui eelnev kõlas nagu koht, mida ontlikul inimesel tasuks vältida, siis hoopis vastupidi! Kõik, mis välisest särast puudu jääb, teevad pitsad kuhjaga tasa. Pulss kinnitab veendunult, et St. Lucia on tõenäoliselt Tallinna üks kolmest parimast pitsakohast.

St. Lucia pitsavalik on võimas ja mitmekesine. Ainuüksi valgeid ehk tomatikastmeta pitsasid (it pizza bianca) on nimekirjas rohkem, kui mõnes teises menukohas nimetusi kokku ja punaseid peaaegu 20. Kui ihkate tavalisele pitsale vaheldust, saab kinnist pitsat (it calzone) nii tavalise kui ka fritituna. Hinnatase on kesklinnaga võrreldes soodne: klassikaline Margherita maksab 10.50 ning kallimad lõpevad 15 euro juures. Tõsi küll, kahe erandiga: magus nutellapitsa maksab 8 ning kui tahate priisata, siis lilla kartuli ja kaheksajalaga pitsa eest tuleb välja käia 17 eurot.
Söögikoha nimega Santa Lucia (14) on valge pitsa, mille katteks suitsutatud Provolone juust, peekon, lilla kartul, kirsstomatid ja mõistagi mozzarella, jõuab lauda kiiresti ja ahjukuumana. Väljanägemiselt on roog lopergusevõitu, kuid nii tainas, küpsus kui ka maitsekombinatsioon on perfektne. Nii maitseb pitsa Itaalia mõne linna nurgataguses pitseerias, kuhu turistid ei satu, kuid mida kõik kohalikud au sees peavad.

Kajakas Pizza
Pirita tee 20a
https://kajakaspizza.ee
Olgu kohe öeldud, et Kajakas ei ole noortepärane väljend Kaja Pizza kohta. Ei, need on kaks täiesti erinevat söögikohta. Viimane on puhas pitsapaik ja asub endiselt Pelgulinnas. Merelinnu nimega on Itaalia restoran Pirita teel, Lauluväljakust pisut edasi. Kajakas kasutab mahetoorainet ja toob selle ise otse Itaalia tootjatelt kohale. Uksed avab Kajakas restorani kohta väga vara: tööpäevadel suisa kella üheksa ajal ja pakub siis ümberkaudsetele elanikele hommikusööki. Lõunast muutub Kajakas Itaalia restoraniks, kus pitsadel kanda oluline roll.
Pitsasid on menüüs 15, hinnad algavad 7.50 eurost Marinara eest. Valiku kalleim on 18 eurot maksev mereannipitsa Frutti di Mare. Pitsad valmivad Kajakas puuküttega ahjus, nagu Napoli kord ja kohus ette näevad. Teenindus on kiire ja asjalik. Pitsameister hakkab tellimust saades kohe toimetama ja sama kohe, kui valmis pitsa ahjust letile jõuab, toob teenindaja selle lauda.
Tellitud Nduja pitsa (12.50), mille katteks tomat, scamorza ehk lehmapiima-juust, basiilik, küüslauk ja agaavisiirup, on küpsetatud täpselt. Servas on kenad mullid ja parasjagu söestumist. Tainas on väga hea, katet piisavalt ja nduja-mekki parasjagu.
Nii et kui teid teel Piritale järsku tabab vastupandamatu pitsaisu, siis Kajakas on just õige koht.

La pizzeria di Orm Oja
Vene 1
https://lacucinadiorm.ee
Tippkoka Orm Oja kevadel uksed avanud söögikoht asub Tallinna vanalinna kõige turistilikumas piirkonnas ehk Raekoja platsist vaid kahe pitsaviske kaugusel. Turistikas see siiski ei ole, kundede seas annavad tooni kohalikud. Mõnel meeleolukal õhtul võib selguda, et kohalikud oskavad pidutseda sama lustlikult nagu lõunaeurooplased.
Täpsem oleks Orm Oja pitseeriat nimetada pitsa- ja võileivapaigaks. Esimesi on menüüs seitse, teisi kahe võrra vähem. Klassikalise priske itaaliapärase võiku eest tuleb välja käia 14–15 eurot. Valikus on mortadella, porchetta, vürtsika salaami ja Parma singi võileivad.
Pitsavalik on pisut suurem. Hinnad 14 eurost Margherita eest kuni 20 euroni mortadella ja burrata pitsa eest. Ehk hinnatase jääb pigem kallima otsa poole, aga eks nimi ja asukoht maksa ka.
Söögikoha tunnuspitsa Speciale della Casa (15 €) katteks on San Marzano tomatid, mozzarella, salaami, basiilik, nduja, oliivid ja küüslauk. Kate on korralik ja piisav, maitsed paigas, tainas väga hea ja küpsetus silmale kena vaadata. Ajavahemik, mis jäi pitsa ahjust väljavõtmise ja kundeni toimetamiseni venis aga ilmselgelt pisut liiga pikaks.
Orm Oja pitseeria pakub väga head ja tasemel pitsat, ainult hinnatase on tsimaruke liiga kõrge. Aga nagu juba öeldud – nimi maksab.

Carlo’s Kitchen
Tōnismägi 16a
https://www.facebook.com/carloskitchentallinn/?locale=hi_IN
Carlo’s Kitchenis pitsat ei saagi! Saab hoopis pinsa’t. Vastates õigustatud küsimusele, mis asi see pinsa on, ütleme: pinsa on pitsa lähisugulane ja vaatenurgast olenevalt kas kõvasti vanem või
mõnevõrra noorem.
Laias laastus on pinsa, täpsemalt pinsa romano, lapiksai, mille tainakiht on pitsast paksem, õhulisem ja heledam ning katteks on pandud samasugust kraami nagu pitsale. Jahu, millest tainas valmistatakse, sisaldab lisaks nisujahule ka soja- ja riisijahu. Vanad roomlased, peamiselt vaesed, sõid umbes samasugust kattega lapikut saiatoodet, seega võib pinsa’t pidada pitsa kaugeks eelkäijaks. Teisest küljest jällegi on pinsa Roomast väljapoole hakanud levima alles viimasel ajal.
Carlo’s Kitchen on Tallinna ja kogu Eesti ainus pinseria ehk pinsa’t pakkuv söögikoht. Sisemus on Carlo’sel pigem steriilne, vähesteks värvilaikudeks külmik jookidega ja seinakapp kokaraamatute, veinide ning Itaalist pärit toidukraamiga. Söögikoht ei paku ainult pinsa’sid, valikus on ka salatid, pastaroad ja ciabatta-võikud. Pinsa’sid on valikus tosinajagu, enamik neist maksab 14.50, kuid on ka mõned odavamad. Katted on tuttavad kõigile pitsasööjatele (kui ehk välja arvata Pinsa con Nutella (12.50).
Nelinurksel lõikelaual serveeritud Pinsa con Prosciutto Crudo (14.50) on samasuguse kandilise kujuga. Tainas on küpsetamisel omandanud kerge krõbedakihi, kuid pitsalikku tooni, veel vähem mustaks tõmbunud mulle pole mõtet loota. Maitseb see nagu pisut tihedamaks pressitud magedapoolne sai. Katteks olevad tomatid ja Parma sink on lisatud hiljem ega ole seega kuuma saanud. Esimese astme kontakt pinsa romana’ga on kahtlemata maitsev, kuid mis seal salata, vajab harjumist.

Naked Pizza
Suur-Karja 11
https://www.facebook.com/nakedpizzatallinn/
Naked Pizza paikneb kunagisel Tallinna ööelu ja -melu tuiksoonel ehk meedias Bermuda kolmnurgaks ristitud Suur-Karja tänava baaride reas. Naked pole pelgalt pitsapaik, sest söögikoht nimetab end veinibaariks ja pakub ka võimalust DJ valitud muusika saatel toitu manustada, veini rüübata ning miks mitte ka jalga keerutada. Eks seetõttu avab Naked uksed alles õhtupoolikul, kuid hoiab need avatuna ka kauem, kui nii kesklinna kandi pitseeriatel tavaks.

Naked pakub klassikalisi Napoli stiilis pitsasid ja valikus on neid 16. Hinnatase on kesklinna kohta suures osas üllatavalt soodne. Menüüs eristuvad hinna poolest kolm pitsat, üks krevettide ja kaks lõhega, mille hinnad 16.90–20 eurot. Ülejäänud kuraditosinast on kõige kallim Hot & Naked, mis maksab 11.90, ning kõige soodsam Margherita, mille eest küsitakse 8.90. Naked on üks vähestest pealinna pitseeriatest, kus valikus on ka täiesti veganpitsa (10.20) taimse mozzarella’ga.
Pitsade valik on suuresti klassikaline ja menüüst leiab ka siinkandis mitte nii levinud nelja aastaaja pitsa Quattro Stagioni (10.40). Väiksemat sorti üllatusena selgub, et retseptide koostajale meeldib Brie juust – selle leiab ühena neljast ka Quattro Formaggi (10.40) kattest.
Tellitud Hot & Naked, mille kattes on nii tšillit kui ka vürtsikat-küüslaugukat ventricina salaamit, kannab oma nime esimest poolt auga. Pitsa on kõigiti kena, kuid eriti tuleb kiita pitsapõhja, mille tainas on tehtud pitsameistri oma (ja mõistagi salajase) retsepti järgi.