Tallinn muutus 19. sajandi lõpul tööstuslinnaks. Nüüdse Kopli, tollase Telliskopli tänava ääres kerkisid riburada Krulli metalli- ja masinaehitusettevõtted, elektrivabrik Volta … Ning gigantne Balti puuvillavabrik!

Aastal 1899 ehitama hakatud Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku peamiselt neljakorruseline imposantne peahoone on 234 meetri pikk! Punastest tellistest hoones ei ole juba ammu midagi toimunud ja kompleksi ootab ees rekonstrueerimine. Ümbruskonda rajatud linnakus on alles hulgaliselt ehitisi: elamuid, koolimaja, kirik. Niinimetatud sitsivabrik jäi 1900. aastal surnud teeneka baltisakslase Rudolf Otto von Knüpfferi luigelauluks. Arhitekti nime võiks teada, sest ta on Tallinna mitme tuntud ehitise autor: vana Balti jaam, praegune keskraamatukogu, Wiegandi ehk Ilmarise vabrik, gaasivabrik, Rotermanni ja Dvigateli hooned. Isegi tööstusehitisi kavandades püüdis Knüpffer otstarbe kõrval luua linnapilti rikastavaid lahendusi.

Eestis juurdunud tavana on ka manufaktuuri kvartalis erinevalt tsaariaegsest loomingust suuresti ära lammutatud Nõukogude ajast pärit kihistused. Kas varasemat peavad arendajad ja muinsuskaitsjad ehedamaks, esteetilisemaks või on sel miskit pistmist rahvuslike aadetega?
Siiski on omapärane arhiterktuuripärand see, mis inimestele korda läheb. Nõnda valmisid 2024. aastal Manufaktuuri 7 kaks maja, mille võimsad proportsioonid ja teatav robustsus haakuvad täiesti teadlikult vanade tootmishoonetega. Molumba arhitektid kasutavad ühelt poolt viimistluses rohekat-kirjut tellist, millele vastandub pehmena mõjuv puidust rõdudega kõht ehk sisekvartalisse jääv külg. Meeliköitev on peamiselt koostöös Maarja Tüüriga kujundatud maastikuarhitektuur. Nimelt kasutatakse seal osaliselt sõna otsestes mõttes ehitusprügi. Paljude laste unistust, turnida mööda paneelitükke, siiski taunitakse ja kivine ilu on mõeldud vaid silmadega vaatamiseks. Ometi on tasapisi kaduma hakkavale varemeväljale tehtud kummardus särtsakas ja vahvas kooskõlas siia valitud taimestusega.
Enne vabrikuvaremete loftideks ja kontoriteks vuntsimist tasub Manufaktuuri–Sitsi–Kopli–Paavli kanti patseerima minna. Avatud on uhiuued kohvikud, ent kunagises saunas tegutseb korraliku lihakraami, köögiviljade ja ausate rasvapirukatega siseturg, mille kõrval pakub vaimsust mikrokirik ning veidi eemal Paavli kultuurivabrik. Köitvalt kihiline kooslus!