Tallinnas korraldati 45 aastat tagasi, suvel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt. Suursündmusele eelneval viiel aastal toimusid siinses linnaruumis mastaapsed ja uskumatult kiired muutused, mida ei olnud varem nähtud, jättes kõrvale traagilise ja hävitava 1944. aasta märtsipommitamise öö.

Selle varasügise näitusesoovitus on Eesti arhitektuurimuuseumis avatud „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“.
Olümpiaregati väliskülaliste vastuvõtuks linna ette valmistades käivitati seitsmekümnendatel ulatuslikud arendusplaanid ja ehitusprojektid. Olümpiaehituse eesmärk oli linna ilmet kiiresti moderniseerida ja esitleda Tallinna ning Eestit ilustatuna, et mitte näidata nõukogude olmet välismaailmale. Näiteks ilmnes, et ehitatava Olümpia hotelli aknast paistavad vanad ja viltused puumajad. Need otsustati kiiresti lammutati ja ehitada asemele puitasumit varjav paneelelamute rida, et välismaalste ees oma vaesusega mitte häbisse jääda.

Suurem osa planeeritust oli siiski mõeldud edendama (linna-)ruumi kohalike inimeste jaoks. Plaan hõlmas teise maailmasõja purustustest jäänud linnaehituslike haavade parandamist ja tühimike täitmist uue hoonestusega. Tallinna mereäär vabastati osaliselt tööstusest, uuendati insenertehnilisi süsteeme ja mitu piirkonda said värske ilme.
Peale arhitektuuri ja linnaplaneerimise pöörati tähelepanu ka nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti disainile.
Regatiks valmis mitu praegugi tuntud hoonet: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell, postimaja, linnahall ja lennujaama uus terminal. Kerkisid ka uued elumajad, bürood, terviseasutused, näiteks Mustamäe haigla, ja kultuurihooned, mille autorid olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. Suvi 1980 tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel peaaegu aastakümneks.

Olümpiaehituse käigus kavandati rohkem kui 120 arhitektuuriobjekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi pelgalt ideeks. Näiteks pidi lisaks Olümpia hotellile ehitatama veel 800-kohaline hotell Kalamajja Kopli tänava algusse Balti jaama lähedale.
Näitus tutvustab Tallinna linnaarenduse seda ambitsioonikat etappi. Tutvustame veel mõnd suuremat ideed, mis jäid realiseerimata vahendite puudumise tõttu.
Täname abi eest näituse peakuraatorit Grete Tigastet ja fotograaf Martin Siplast.