Tallinna tähtpäevad 2023

Tallinna (Revali) kui linna rajamise alguseks tuleb pidada 1219. aasta suve, kui Taani kuningas Valdemar II „pikale mäele“(mons longa) ehk praegusele Toompeale kindluse ehitas. Selle ümber ja alla hakkas siginema linn. Käima tõmbamisest saab tänavu 804 aastat. Aga milliseid ümmargusi ja erilisi tähtpäevi Tallinn tänavu pidada saab?

790 aastat verevalamisest nn Toompea lahingus mõõgavendade ordu ja paavsti pooldavate vasallide vahel (hilissuvi 1233). Orduvennad tapsid väidetavalt enam kui sada vasalli ja veri voolas isegi Toomkiriku altari ees. Laibad kuhjati hunnikusse, mille otsa pandi kõige paavstimeelsem vasall. Tapetute seas oli tõenäoliselt ka eestlastest ülikuid. Paavstile tehtud kaebekirjas ordu kuritegude kohta mainitakse ka esimest korda linna „kodanikke“. Nii takistati Eestimaal paavstiriigi sündimist. Sündmuse alusel algatati kohtuasi, mis lõpuks viis Taani kuninga võimu taastamisele Tallinnas.

785 aastat Stensby lepingust (07.06.1238). Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe lõpetada Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud konflikt. Taani kuningas Valdemar II sai Tallinna ja Põhja-Eesti tagasi! Leping on esimene kirjalik tõend Tallinna nimetamisest linnaks (civitas). Samuti mainitakse seal Jaani seeki ehk Püha Johannese pidalitõbiste hospidali.

775 aastat Lübecki linnaõiguse andmisest Tallinnale (15. mai 1248). Selle aluseks on Taani kuninga Erik IV ürik. Tõenäoliselt andis linnale mingid õigused juba varem Valdemar II, nendele on viidanud vasallid ja dominikaanid. Igatahes tähistab Lübecki õiguse andmine Revali linnale selle sõltumatuse tunnustamist, mis mingil määral kehtis 19. sajandini.

680 aastat Jüriöö ülestõusu algusest (23.04.1343). Peamiselt eestlaste maarahva või ka ülikute juhitud ülestõus, mille käigus tapeti sakslasi, aadlimehi jt. Põhjuste seas rõhumine, maksude tõus, Taani võimuvaakum jne. Ülestõusnute vägi koondus mai keskel Tallinna alla ning alustas kindluse ja linna piiramist. Kiirelt Tallinna jõudnud Liivi ordu meistri Dreilebeni juhtimisel ülestõusnute vägi purustati tõenäoliselt Sõjamäel. Ülestõus kiirendas Tallinna ja Põhja-Eesti müügitehingut Taanilt Saksa ordule (1346)

540 aastat Tallinna esimese suurtükitorni, linna kõrgeima kaitsetorni Kiek in de Köki valmimisest (esmamainimine: „uus torn Bolemani sauna taga“ 1474, varasemal kujul valmimine 1483). Kiek in de Köki (’kiika kööki’) nimetus on esimest korda kirjasõnas märgitud 1577. aastal seoses linna piiramise ja pommitamisega moskoviitide poolt. Alates 17. sajandi lõpust, kui tornile ehitati kõrge ja massiivne koonuseline kasematt-katus, ka linna kõige kõrgem kaitsetorn (49 meetrit). Vanalinna tuntumaid maamärke, alates 1958. aastast Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Praegu Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi kompleksi osa.

Chronica der Provinz Lyfflandt 1578, sügis, Rostock. Äsja ilmus Russowi kroonika uus tõlge ühes kommentaaridega professor Jüri Kivimäelt.

445 aastat Balthasar Russowi kroonika väljaandmisest (Chronica der Provinz Lyfflandt 1578, sügis, Rostock). Püha Vaimu kiriku luterlik pastor ja enda kinnitusel Revali linna patrioot sai kuulsaks kroonikaga, mille kõige väärtuslikum osa pajatab tema eluajal toimunud Liivi sõdadest, sealhulgas Tallinna piiramistest ja pommitamistest moskoviitide poolt. Kroonika esmatrükk müüdi kiirelt läbi, teine trükk oli 1584.

Vene turg.

165 aastat mustast päevast Tallinnas ehk Anija küla meeste avalikust peksmisest Vene turul, (21. juunil 1858 praegusel Viru väljakul). Uue talurahvaseadusega siginenud segaduste ja arusaamatuste läbi abiteost keeldunud ja Toompeale õigust nõudma läinud talupoegade karistamine Tallinnas. Talumehed viidi kui lambakari Toompealt alla üle Raekoja platsi läbi Viru tänava Vene turule, kus sõdurid neid tolliste keppidega vastu selgi peksid. Iga mees sai üle saja kepihoobi. Paljud tallinlased, nende seas kaupmees Rotermann, kelle maa peal veretööd tehti, protesteerisid. 120 aastat möödub ka tänavu kirjanik Eduard Vilde tuntud romaani „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (esmakordselt 1903. aastal) ilmumisest.
135 aastat esimesest trammist! Tallinna ühistranspordi sünniks saame lugeda 1888. aasta suve, kui pandi käima hoburaudtee elik hobutramm ehk konka Vana turu kaela ja Kadrioru vahel. Hiljem lisandus ka Pärnu maantee liin. Konka käis Tallinnas kuni esimese maailmasõjani. Eesti Vabariigi ajal pandi käima mootortrammid.

110 aastat esimesest linna elektrijaamast. Saagu elektrivalgus! Kuigi väikestest erajaamadest valgustati mõningaid vanalinnamaju juba varem, siis 24. märtsist hakkas elekter jõudma järjest uutele linnaasutustele ja elamutelegi. Elektrijaama projekti koostas arhitekt Hans Schmidt. Tänapäeval tegutseb kunagises katlamajas Kultuurikatel, samast algab ka Kultuurikilomeeter. Masinamajas tegutseb Energia avastuskeskus, kus võib tutvuda originaalkujul kahe turbogeneraatoriga ning paljude elektrijaama seadmete ja aparaatidega.

Estonia teater avamise aastal.

110 aastat Estonia teatrimaja avamisest (24. augustil 1913). Ärkava ja rahvuslikku uhkust kasvatava eesti rahva jaoks oli tähtis kaasmaalastest ülemrahvale – sakslastele – taas ära teha ja nende „kivihunniku“ (ehk Saksa teatri, praeguse Draamateatri) kõrvale tõeline loss püstitada. Ehituseks vajas Estonia selts raha ehk rahva annetusi. Vana lugu räägib, et rahvuspoeet Juhan Liiv tahtis 1911. aasta suvel ehitusplatsi ääres endalt kõiki riideid seljast koorida, et annetada ehitusele, kuid linnavaht seganud vahele. Lõpuks annetas poeet pintsaku (mis on praegugi veel alles!). Soomlaste Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekti põhjal valminud uhke maja oli suurim tollane ehitis linnas.

„Laenatud naene“

110 aastat esimesest eesti mängufilmist „Laenatud naene“ (1913). Tõenäoliselt esimene Eestis filmitud mängufilm, tootjaks Riia ettevõtjad, filmituid eranditult vanalinnas.

105 aastat iseseisvusmanifestist. Kuidas jõudis Eesti iseseisvuse kuulutamine Tallinna? Esimest korda loeti Eesti iseseisvusmanifest ette 23. veebruaril 1918 Pärnu Endla teatri rõdult. Tallinnas oli kavas see ette lugeda 24. veebruaril Estonia teatris toimunud etenduse vaheajal, kuid plaan luhtus. Sel päeval jõuti Tallinnas iseseisvusmanifest trükkida ja tänavatele välja panna. Tallinnas kuulutati iseseisvus välja küll lõpuks 24. veebruaril, kuid sellega ei kaasnenud manifesti ettelugemist ega pidulikkust. Esmaspäeval, 25. veebruaril avaldati manifesti tekst ajalehtedes, teksti alla oli kuupäevaks märgitud 24. veebruar. Iseseisvust jätkus aga vaid üheks päevaks. 25. veebruaril pidas Ajutine Valitsus Reaalkooli direktori kabinetis ühe oma esimestest koosolekutest, Reaalkooli trepilt luges Konstantin Päts rahvale ette ka manifesti ning juba sama päeva lõunal algas üheksa kuud kestnud Saksa okupatsioon.

100 aastat Tallinna hipodroomist (avati 25. novembril 1923). Kahjuks lõppes hipodroomi kuulsusrikas ajalugu ja värvikirev aeg mullu – viimased võistlused toimusid 3. detsembril 2022. Territooriumil algavad kinnisvaraarendused. Hipodroom kolis Sauele.

55 aastat esimesest rokkfestivalist Tallinnas (kinos Kosmos 8. aprillil 1968). Kell 10.00 kõlas Tallinna Eestimaa moodsaimas kinos Kosmos Olav Ehala komponeeritud signatuur. Algas kontsert, mida hiljem on hakatud õigustatult nimetama kogu NSV Liidu esimeseks, vähemasti ametlikult lubatud avalikuks rokifestivaliks. Festival ise kestis täpselt neli tundi, algas kell 10.00 ja lõppes kell 14.00, et filmi „Pulmad Malinovkas“ seanss saaks alata. Kontserdil esines viis bändi, välja valitud mitte ametnike, vaid Tallinna Biitklubi poolt: Kristallid, Poppojad, Mikronid, Poissmehed, Langevad Tähed ja Virmalised. Tuhatkond noort elas kaasa publikuna ja kaks korda nii palju passis ümber maja, sest pileteid ei jätkunud. Sündmust jälgis teraselt KGB, linna kultuuriosakond, partei keskkomitee, miilitsajaoskondades seisid operatiivgrupid võimalike noorterahutuste või kokkupõrgete ootel sõiduvalmis.

35 aastat esimesest Rock Summerist Tallinna lauluväljakul (26.–28. augustil 1988). Klubi Muusik, selle vedaja Jüri Makarovi ja soomlaste koostöös igati korda läinud rokkfestival, mille kõige suurem saavutus oli selle kohal hõljunud vabaduse hõng – kohal käinud rahvamass tundis, et vabanemine nõukogude impeeriumist pole enam mägede taga! Kolm päeva kestnud festival kandis alapealkirja „Glasnost 88“ ning oli külastajatele tasuta. Hinnanguliselt käis seal kolme päeva peale kokku 150 000 külastajat. Välismaa kuulsustest esines seal näiteks Public Image Ltd. Soome laulja Sakari Kuosmanen hüüdis lava pealt „Eesti vabaks!“.
.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Vanalinna kaitseks 

Vanalinna elanikuna tunnen head meelt , et Tallinna Linnavalitsuse Muinsuskaitseametis on koostamisel Tallinna Vanalinna uus kaitsekord.  Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on väga…

Kaitsepolitsei kilukooli

Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, mis peitub nüüd Kaarli kiriku vastas pimedal ajal nähtava lilla valguse taga. Sellise valgusrežiiga on otsustatud…