„Minu teismeea unistusest täitus kolmas – mereväeohvitseri ja maastikukujundaja asemel sai minust diplomaat,“ ütleb tänane Prantsuse suursaadik Eestis tema ekstsellents Emmanuel Mignot.

Alustanud diplomaatilist karjääri ligi tosin aastat tagasi Berliinist, on härra Mignot alates 30. juulist 2023 Eestis Prantsusmaa suursaadik. Mis tähendabki, et alanud aasta on tema teenistuse jaoks siin maal viimane. Oma sõnul tahab ta veel jäänud aja jooksul võimalikult palju Eestimaast osa saada.

Keel ja kirjandus
Kuigi saadik valdab lisaks emakeelele veel hispaania ja inglise ning isegi türgi keelt, peab ta eesti keelt enda jaoks liiga keeruliseks. „Eestikeelsed sõnad erinevad täiesti mulle tuntud keeltest, isegi eeslisilda ei saa tekitada, kõik tuleb pähe õppida,” möönab saadik. Mignot arvab, et eestlaste jaoks on prantsuse keel samuti raske, mistõttu on tal hea meel, et siin siiski õpitakse seda keelt ja et on olemas Prantsuse lütseum. „Tean, et kui Jean‑Paul Sartre koos Simone de Beauvoiriga Eestit külastas, siis saatis teda keeleoskajana Lennart Meri.”

Õnneks, märgib saadik, on prantsuse keelde tõlgitud eesti kirjandust – Andrus Kivirähki „Rehepapp“ ja „Mees, kes teadis ussisõnu“ on tal läbi loetud! Ka näiteks Jaan Kross on prantsuse keeles olemas. Suursaadiku residentsis on muljetavaldav raamaturiiul. „Mul on suur kogu raamatuid… esimeseks põhjuseks on, et mu ema oli prantsuse keele õpetaja ja teiseks lubati mul piskust taskurahast osta ainult raamatuid! Tänaseks on neid minu kogus kokku tuhande ringis.” Osa raamatuid on saatkonnas, osa residentsis ja osa kodus Prantsusmaal. „Lugenud olen esmajärjekorras neid, mis käsitlevad ajalugu, diplomaatiat ja reisimist. Mul on ka raamat, mis kirjeldab 18. sajandi Eestit.”

Linn ja maa
Pealinn Tallinn on suursaadiku sõnul elamiseks väga meeldiv, turvaline ja puhas. Et Tallinna arhitektuur on nii euroopalik, oli suursaadikule ikkagi üllatus. Tema sõnul on see kinnitus sellest, et oleme tõepoolest Euroopas! „Teen Tallinnas kõike seda, mida ma Pariisis teha ei saa,” ütleb härra Mignot, et pärast tööd läheb ta suvel ujuma, talvel suusatama – „kõik viieteistkümneminutilise autosõidu kaugusel – see teeb elamise väga mugavaks. Ja ooperisse jalutan!”

Lisaks harrastab saadik siin murdmaasuusatamist, mida harjutas juba lapsena koos vanematega Jura mägedes. Samuti ratsutab, mängib tennist ja golfi.
Saadik rõhutab, et tema kui prantslase jaoks on sümpaatne see, et siin on suurepärased restoranid – Michelini tähisega restoranid üle Eesti, ja arvukalt kultuuriüritusi.

Lisaks pealinnale on suursaadik väisanud muidugi Eestimaad laiemaltki, kuigi kaugeltki mitte kõikjale pole ta jõudnud, maa väiksusele vaatamata. Kindlasti tahaks ta aga jõuda veel Peipsi äärde! Käidud on aga siin ja seal, korduvalt Lahemaal, Saaremaal, Hiiumaal – ja Tartus näiteks vähemalt 25 korda!
Erilised suhted on saadikul tekkinud setodega. Side tekkis suursaadiku sõnul tänu ühele inimesele, kes õppis Pariisis Sorbonne’is filoloogiat ja tõlgib seto keelest prantsuse keelde. „Käisin Setomaal ka oma sünnipäeval, teisel augustil, koos lastega sootska valimistseremoonial ja seal oli ka peaminister Kristen Michal. See oli suurepärane pidu.”
Lühidalt – „puudust ei tunne ma siin millestki, vastupidi, võib‑olla talve on ehk veidi liiga palju.”

Korilus ja köök
„Mul on mõned siit mererannast korjatud kivikesed, sest jääaja aegu on igalt poolt kivikesi siia randa uhutud, värvilisi ja ilusaid,” vahendab Mignot oma korilase muljeid. Sellest kõneldes – eriti aga meeldib talle käia seeni korjamas! „Mul on oma salakoht minu lemmikus Lahemaa rahvuspargis,” paljastab Mignot, et Eestis on ta leidnud neli sorti seeni, mida ta tunneb. „Ja kuna neid on palju, siis sellest mulle piisab; pole vaja haruldasi seeni otsida.”
Muidugi tahab ja oskab suursaadik ka kokata. „Näituseks värsked seened munapudru ja väikese Burgundia valge veiniga – see on suurepärane, très bien!“ Seeni küpsetab ta vähese võiga, neid pesemata: mets on niikuinii puhas. Ja võib lisada ka liha.

Suursaadik on ka olnud telekokk! „Tegin Neeme Rauaga telesaate, kus valmistasin Sauté de Veau Marengo, mis on klassikaline veiselihahautis seentega. Selle hautise provansaalse iseloomu annavad Lõuna‑Prantsusmaa lisandid nagu tomatid, värsked maitsetaimed, valge vein ja tsitrusviljad.” Siin Eestis ja kohalikust toormest meeldib talle valmistada koha; see on suurepärane nagu ka Saaremaa forell või Eestis kasvatatud vutt. Eestist leiab ka head pardiliha. Näiteks valmistada foie gras’ – „see meeldib mu lastele ja üleüldiselt prantslastele!”
Suursaadik on märganud, et eestlastel on suur huvi avastada teisi maid ja nende kööke. „Siin on konjakiklubid, šampanjaklubi ja käiakse veinireisidel Prantsusmaal.”

Reisisoovitusi
„Mul on hea meel, et suvel on peaaegu iga päev siit otselennud Pariisi ja Nizzasse,” märgib Mignot rahulolevalt. Lisades, et omalt poolt soovitaks ta eestlastel külastada ka Pariisi lähedast Normandiat ja Bretagne’i ja Alpe. „Ma tean, et proua Kaljulaid käib jalgrattaga sõitmas Alpides!”
Kuna eestlased armastavad loodust, siis võiks suursaadiku arvates soovitada ka tutvumist Prantsusmaa keskosa ja Dordogne’i piirkonnaga. Eesti suurepärane loodus ja saared on tegelikult ka prantslaste jaoks huvitavad, nendib saadik.