
Vanalinna elanikuna tunnen head meelt , et Tallinna Linnavalitsuse Muinsuskaitseametis on koostamisel Tallinna Vanalinna uus kaitsekord.
Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on väga oluline, et ka Tallinna vanalinn saab uuendatud reeglistiku. „Uue kaitsekorra eesmärk on muuta vanalinna hoidmiseks olulised kokkulepped paindlikumaks ja selgemini arusaadavamaks ning pöörata tähelepanu eelkõige sellele, mis on oluline UNESCO maailmapärandi paiga väärtuste hoidmisel,” sedastab aselinnapea. Arvan siiski, et ametkonna initsiatiiv osutub järjekordseks administratiivse muskli paisutamiseks, mida põhistav tekst leiab lõpuks koha bürokraadi hästikorrastatud lauasahtlis. Sest vaadakem, ka paksu luubiga ei leia kavandatavast dokumendist vihjet, mis saab nendest hoonetest, mis siiani meie kõigi silme all lagunevad. Muide, mõned neist on nii omavalitsuse kui riigi omandis.
Selliseid hooneid on Vanalinn täis ja oma trööstitus seisundis on need seisnud juba aastaid. Mujal Euroopas on sellise olukorra ärahoidmiseks kehtestatud konkreetne kord. Kui hoone omanik ei täida hoolsuskohustust, siis see hoone sundvõõrandatakse ja leitakse uus omanik. Aga ka paljud juba asustatud hooned risustavad oma laguneva välimusega silma. Siin on üks konkreetne põhjus – rahapuudus. Ka selleks on Euroopas leitud lahendus. Riik või omavalitsus tuleb oma vahenditega appi ja aitab rahapuuduses omanikul hoonet parendada. Ikka selleks, et muinsusväärtusi hoida ja säilitada. Olukorra lahendamiseks tuleks kavandatavasse dokumenti sisse kirjutada kaks meedet ja need ka kehtestada: sundvõõrandamine ja/või kaasfinantseerimise võimaldamine hoonete omanikele. Muidugi tuleb selleks leida ka raha.
Aga alustada võiks Eduard Vilde monumendi korrastamisega. Kui veel enne järjekordseid vanalinna päevi saaks seal survepesuriga üle käia, oleks üks ilus samm Vanalinna vaadete korrastamisel tehtud.










Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Täispurjes TALLINN
Tallinnas korraldati 45 aastat tagasi, suvel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt. Suursündmusele eelneval viiel aastal toimusid siinses linnaruumis mastaapsed ja uskumatult…

Sitsivabrikust kodupesaks
Tallinn muutus 19. sajandi lõpul tööstuslinnaks. Nüüdse Kopli, tollase Telliskopli tänava ääres kerkisid riburada Krulli metalli- ja masinaehitusettevõtted, elektrivabrik Volta…

TÄNAV KUULUB KÕIGILE
Aastatega on pealinna avalikku ruumi, majade seintele, tehnorajatistele, aedadele, müüridele siginenud visuaale: grafitit ja tänavakunsti ning – paljude arvates suures…

Krulli kvartali taassünd
Põhja-Tallinnas arendatav Krulli kvartal on uusim ja kahtlemata ka ambitsioonikaim arendus linnas. Juba 1899. aastast suurejooneliseks tööstuskompleksiks rajatud kvartal ärkab…

Pleekmäe tagasi linnaruumi
Kuigi Tallinnas on vaid üksikuid kõrgendikke, leidub siin kümnete viisi mäega lõppevaid kohanimetusi. Seekord räägime Pleekmäe taassünnist. Tekst Rain Karmo…

KOPLI KAUBAJAAM Rongid asendatakse hipsteritega
Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb muutusi mastaapsel ja magusal areaalil Kalamaja ja Pelgulinna vahel, mida veel praegugi katavad raudteerööpad. Rongid sõidavad…