Kõlakad sellest, et tippkokk Vladislav Djatšuk teeb Arteri kvartalisse oma neljandat restorani, hakkasid söögihuviliste seas ringlema umbes samal ajal, kui ehitajad valmistusid katusele sarikapärja riputama. Eelmise aasta novembris avaski restoran Võivõi uksed.

Võivõi
Liivalaia 34/36
voivoi.ee

Võivõi köök põhineb Prantsuse kokakunstil, täpsemalt selle lihtsamal ja rustikaalsemal versioonil. Kolmest komponendist, mis Võivõi pakutavale näo annavad, on esimene tooraine, mis hangitud suures osas Eesti parimatelt väiketootjatelt, ning selle päritolu on ka menüüs välja toodud. Teine on elav tuli. Einetaja, kelle pilk avatud köögil peatub, märkab ahjus lõõmavaid leeke või miilavaid süsi varem või hiljem. Tulest tõusvat suitsu, mille modernne ventilatsioon linna kohale kõrgustesse toimetab, matkib restorani laes vooklev metallvõrgust voog.
Ning see kolmas asi on … Arvake kolm korda! Õige! See on või! Võid kasutakse restorani köögis igal pool ja kõigeks. Praadimiseks, küpsetamiseks, glasuurimiseks, sepikule määrimiseks, meki lisamiseks. Pole siis ka ime, et võid kulub selles restoranis ohtralt, nädalas kümnete kilode kaupa. Võiks arvata, et võikaupmehed on restorani köögi tagaukse juurde juba raja tallanud, kuid tegelikult mitte. Või valmistatakse hoopis kohapeal Pajumäe talu koorest. Restorani veinikelder keskendub Vanale Maailmale, veinikaardi on kokku pannud üks noorema põlvkonna hinnatuimad sommeljeesid Karl-Märten Käesel.

Võiga või võis
Tavaliselt viitavad söögikohtade menüüdes märgid millegi puudumisele, olgu see laktoos või liha, kuid Võivõis annavad need teada, kas roog on valmistatud võiga või valmistatud võis. Mis mõistagi tähendab, et road on rammusad ja tummised ning paduveganitel ja kaloripoolitajatel pole Võivõis teha muud, kui teiste söömist vesise suuga pealt vaadata. Liiatigi on Võivõi menüü liha- ja kalakeskne.

Aga mitte kõik pole võine. Näiteks eelroogadest on baklažaanikaaviar (10 €) kartulirösti ja kimtšiga üks, mille kohta pole toidukaardil märget või kasutamisest. Tegemist on soojemates piirkondades menuka, kuid Eesti restoranides harva pakutava roaga. Baklažaanihautis on maitseid tulvil, millest põhilise annab küüslauk, korea vürtsikapsas lisab mõnusa krõmpsu ja särtsu ning Andre farmi peale riputatud juust paneb suure-pärasele eelroale hiilgava täpi.

Mamma Djatšuki pelmeenid (14 €) ei kanna sellist nime asjata: peakoka ema teebki neid ise. Käsitsi. Ise teeb taina, vormib, täidab ja voldib kokku. Ja nii valmib iga nädal üle 30 kilo pelmeene. Peakokk Djatšuk aga kehastub paari päeva tagant toidukulleriks, viib emale Muhumaa lambast valmistatud hakkliha ja tainamaterjali ning veab valmistoodangu restorani. Mamma Djatšuki pelmeenid meenutavad õigupoolest Dagestani kurze’sid: need on suuremad tavapelmeenist ja pikliku kujuga. Olenemata sellest, kas kuulute hapukoore- või adžikaeelistajate parteisse, on mõistlik lusikale lisaks pelmeenile riibuda törts mõlemat ja ka maitserohket puljongit. Väike vihje: raske on pahaks panna, kui põhja jäänud puljongitörtsu üle kausiääre ära rüüpate.

Rupskiroad ja magusad suutäied
Rupskiroogasid ei näe Eesti restoranide toidukaartidel kuigi tihti. Maksa leiab, aga harva, keelt kohtab peamiselt kõrtside viinakõrvase vaagnal. Võivõi purjetab siin uljalt vastuvoolu, pakkudes à la carte menüüs mõlemat – see ei ole kiiduväärt mitte üksnes tulemuse poolest, vaid ka tähelepanu pööramises väärikale toorainele, millest sageli mööda vaadatakse. Liivimaa musta anguse keele (17 €) kõrvale serveeritakse maapirnitamp, Peipsi sibulat ja portveinikastet. On enam kui tõenäoline, et tükk nii pehmeks mooritud keelt pole varem sööja suulaele sattunud. Maapirni ja veinikastme kombinatsioon on keele kõrvale nagu loodud.

Võis pošeeritud kohafilee porgandikreem, lillkapsa-sinimerekarbi ahjuvorm ja kaste beurre blanc (24 €) on hea näide, kuidas restoranides tihti pakutav koha muuta perefektseks roaks: pehme ja mahlane, kuid pealt võluvalt krõbe kalapala peidab enda all huvitavat kooslust lillkapsast ja sinimerekrabist, lisaks maheda maitsega porgandikreem ja mõistagi kuldne või.

Põletatud Alaska (9 €) sidruni-mandlikeeks, karamelliseeritud ploom, vaarikasorbett ja põletatud besee serveeritakse eriti efektselt, kui ettekandja vajutab munavalgevahust mütsile miilava söega mitmelt küljelt kuuma „pitseri“, mis lisab beseele õrna suitsumekki. Marja-puuviljamagustoit on kerge ja tänu erinevatele viljadele väga maitseküllane.
Šokolaadikoogi (9 €) põhitooraine on pärit Chocokoo šokolaadikojast. Koogi, šokolaadivahu ja jäätise kooslust võib nimetada klassikaliseks kombinatsiooniks, roa staar aga on mustsõstramoos, mis kõik osised kokku seob ega lase magususel liialt võimule pääseda.