Meie esivanemad uskusid, et söömata ei maksa välja minna. Igaks juhuks, sest kui tühja kõhuga kuulda mõne linnu häält või mõnd tiivulist lausa näha, võib sellest tulla suuremat sorti jama. Keegi võib haigeks jääda või suisa surra, väiksematest õnnetustest rääkimata. Selle kohta öeldigi, et lind petab inimese ära.
Sestap oli meie esivanematel kombeks hommikuti, enne kui õue mindi, midagi põske pista: paluke leiba või lusikatäis putru. Sellist varast hommikueinet kutsutigi linnupetteks.
Meie võime tänapäeval linnuohtu pisut kergemalt suhtuda. Pulss ajas end enne kukke ja koitu maast lahti ning käis uurimas, kus pealinnas pakutakse parimat hommikusööki.
Üks sai kohe selgeks: varajastel ärkajatel napib valikut. Kes enne kella poolt kaheksat tahab midagi hamba alla saada, sel tuleb sammud lähima bensuka suunas seada. Tööpäeviti avavad kell 7.30 uksed osa Reval Cafe kohvikuid ja hommikusöögirestoran Loulou. Valikut pigem napib, aga kannatage vaid pool tundi ja siis läheb lahedamaks, kella kümnest on avatud märksa rohkem kohti.
Hommikusöögi endaga on valikut enam kui pirukate, pudru ja omleti kolmainsus. Lähis-Idast pärit menukas hommikuroog šakšuka on lõpuks ometi ka pealinnas kanda kinnitamas ja seda toekat päevaalustajat leiab juba päris mitmest kohast. Ka ida-slaavi rahvaste köögist pärit sõrnikud on populaarsust kogumas. Klassikalisest Inglise hommikusöögist on tekkinud kohalikud mugandused nagu Eesti hommikusöök ja Kalamaja hommikueine.
Nälga hommikune uitaja pealinnas ei jää. Siiski, varastel tundidel on valikuvõimalusi endiselt vähevõitu ja mõni pagaritöökoda võiks ka seitsmest, hiljemalt poole kaheksast kesklinnas kundesid värskete küpsetiste ja kuuma kohviga tervitada.
Loulou
Laeva 1
Ilmselt pealinna kõige laiema hommikuroogade valiku leiab Porto Franco kvartalist. Loulou nime kandev söögikoht asub samas majas Cityboxi hotelliga. Loulou on hommikusöögirestoran, mis avab uksed kell 7.30. Hommikusöögimenüüd pakutakse täies mahus kella 13-ni ja selle lühemat versiooni päeva lõpuni.
Hommikune valik võtab silmad kirjuks. Mõistagi on valikus pudrud mitme erineva lisandiga, kusjuures pudru saab lasta keeta ka taimse piimaga. Mune saab erineval moel, valikus on virnade viisi vahvleid, röstsaiu ja pannkooke, pluss Inglise hommikusöök ja šakšuka. Kes soolast ei soovi, saab suu magusaks teha näiteks sõrnikute (11) või Baski põlenud juustukoogiga (11).
Teenindus on kiire ja road saabuvad lauda kärmelt. Kohv on hea, pettuma ei pea ka need, kes eelistavad teed. Loulou pakub väga kvaliteetset Dammanni teed.
Loulou šakšukaports (12.50) on korralik, särtsu on selles parasjagu, munad on kenasti pošeeritud, fetajuust annab pisut tahedust ja tummisust juurde ning plusspunkt tuleb roa kõrvale pakutud pitaleiva eest. Mõnus ja igati autentne roog.
Energia kohvik
Kaubamaja 4
Kui tahate korralikku nostalgialaksu ja minna korraks ajas mõnikümmend aastat tagasi, siis Kaubamaja kõrval asuvast Energia kohvikust on raske paremat paika leida. Tõsi küll, päris puhas retk mine-
vikku see siiski ei ole, sest teenindus ja pakutava kvaliteet on mõistagi tänapäevane. Puhtus ka. Aga muidu on Energia kohvik nagu üksik minevikuhõnguline saareke keset tormlevat tänapäeva, alustades mööblist ja drapeeritud kangastest ning lõpetades stammkundedega, kes Energias kohvitanud-koogitanud vähemalt kaheksakümnendatest.
Uksed teeb Energia kohvik tööpäeviti lahti kell kaheksa, nii et sobib kesklinnas töötavale inimesele hommikukohviks ja -söögiks igati. Hommikuks pakutakse mõistagi omletti, muna peekoniga ja putru, aga kui juba sai tuldud kohta, kus valitseb nostalgia, siis olgu täiega. No palju on pealinnas järel kohti, kus saate kohvi kõrvale haugata kiluvõileiba? Või siis pokaalist rosoljet? Või vana kooli pirukaid ja saiakesi? Energiast saab seda kõike korralikus koguses ja mõistliku hinna eest.
Kiluvõileib on tõsine amps ja olge hoiatatud, sibulaga pole kokku hoitud. Kartulisalat on ka aus, ehtne klassika. Pirukad ja saiakesed on värsked, krõbedad ning täidisega pole kokku hoitud. Kesklinnas maksta korraliku ja priske piruka eest 2.20 pole põrmugi paha pakkumine. Ahjaa, kui vanade aegadega võrrelda, siis üks asi on veel muutunud – kohv. Muutus on mõistagi paremuse poole, sest kohv on väga korralik.
Energia kohvik on meeldivalt vanaaegne koht ja ausalt, tuleks kogu täiega muinsuskaitse alla võtta.
Gallery Cafe
Rotermanni 6
Rotermanni kvartalis asuv Gallery Cafe teeb tööpäeviti uksed lahti kell 8.30 (puhkepäevadel tunni hiljem), nii et kontoriinimesed jõuavad enne kella üheksat kenasti linnud ära petta. Kohvik, mis lisaks tegutseb ka kunstigaleriina, pakub kogu päeva hommikusööke, brantše ja magusat. Menüü on Prantsuse köögi poole kaldu, kuigi pakkumiste seast leiab mitme köögi roogi. Gallery pakub Inglise hommikusööki (15), kodumaist kaeraputru (9) marjade ja pähklitega ning lähisidamaist šakšukat (10).
Gallery on hubane kohvik ja lakke seatud peeglid muudavad ruumi avaramaks. Teenindus on meeldiv, kuigi võiks pisut nobedam olla.
Prantsuse köögi klassik croque monsieur (13) on kobe ja toitev taldrikutäis. Võileibu on kaks, sai on parajalt krõbe, hästi maitsestatud kastet on piisavalt ja komponendid kenasti tasakaalus. Võib-olla tasuks kokkadel kaaluda ka selle roa naissoost kaaslase ehk croque madame’i lisamist menüüsse? Kes eelistab oma hommikut magusalt alustada, siis sõrnikud (13) moosi, hapukoore ja marjadega on selleks igati sobivad.
Gallery on meeldiv koht, kui tahate kesklinna kandis kvaliteetselt hommikust süüa, keskpäeval midagi põske pista või niisama kohvitada.
T35
Tööstuse 35
Kalamajas Tööstuse ja Salme tänava nurgapealse maja soklikorusel pesitsev T35 teeb uksed tööpäeviti lahti kell üheksa, nii et kalamajalasel, kes hommikul kontorisse ei kiirusta, jääb aega kohvitamiseks ja keha kinnitamiseks.
Kohvik on kitsavõitu, kuid õdus ja võib juhtuda, et vaba kohta on raske leida. Seltskond sumiseb mitmekeelselt ning kohvi ja saiakeste lõhn muudab õhkkonna eriti meeldivaks. Teenindus on meeldiv ja kiire.
T35 reklaamib end kui hommikusöögiklubi, seega pole ime, et menüü on hommikueinekeskne. Kuid alates kella 12 pakutakse ka lõunasööke ning lisaks kolmele menüüs olevale lõunaroale võib valida ka päevapakkumiste seast. Peale Ameerika (11.80) ja Inglise (13.40) hommikusöögi pakub T35 ka Eesti hommikusööki (13.20), nende versioonis lisanduvad härjasilmadele ning ahjus küpsetatud rosmariini- ja küüslaugukartulitele hapukurk, rukkileib ning heeringas hapukoorega. Alev Strömi ema jääks selle taldrikutäiega kindlasti rahule.
Hommikumenüüst leiab ka putru, omatehtud granola’t, sõrnikuid ja šakšukat, viimast suisa kahel moel: klassikaline (14.20) ning lambalihafrikadellidega (16.80). Hinna ja koguse poolest passib viimane pigem lõunatajale, aga eks isusid ole erinevaid.
Mune Benedicti moodi pakub T35 kahel moel: jamón’iga (8.90) ning õrnsoolalõhega (10.50). Viimane neist jõuab sööjani kiiresti. Taldrikutäis näeb väga kena välja ja maitseb samamoodi, kuid üks asi rikkus roa. See on muna, mis ilmselgelt oli keevasse vette jäänud liiga kauaks. Munakollane ei olnud voolav, vaid rebu keskosas oli pärast noalõiget märgata kerget võbinat. Kui T35 kokkadel ongi kombeks muna pikalt pošeerida, võiks vähemalt kundelt küsida, millises keetmisastmes nad muna soovivad.
Ristikheina kohvik
Ristiku 57
Ristikheina kohvik on usinalt pealinna kaubanduskeskustesse laienenud. Hommikusöögimenüüd pakuvad neist Pelgulinna ja Ülemiste kohvikud. Pelgulinna kohvikus, stiilses tornikesega agulimajas, on nii nostalgiavaibi kui ka ehedat kohvikuõhustikku.
Ristikheina küpsetised on tuntud headuses ja kindla peale minek nii hommikul kui ka õhtul. Kes klassikalist hommikusööki eelisab, ei pea kellaaja pärast muretsema, sest Pelgulinna Ristikheina kohvik pakub hommikusööki kogu päeva. Ja valik on pehmelt öeldes võimas. Saab sooje võileibu (8.90 kuni 10.90), pliine (7.90 kuni 9.90), müslit ja erinevaid tatrasalateid.
Munalembidele on Ristikheina menüü eriti mokkamööda, sest muna saab palju ja eri moel. Saab omlettidena, munapudruna ja ka Benedicti moodi. Ja saab ka härjasilmana teiste roogade lisandina.
Ristikheina pakutav Inglise hommikusöök (11.90) on oma kategoorias Tallinna parim. Kas või seetõttu, et menüüs kirjapandust hoolimata on hooajal jõudnud taldrikule poešampinjonide asemel kukeseened. Aga seened seenteks, ka ülejäänud portsjon on suurepärane. Kaksikhärjasilmale on kenasti rohelist silma riputatud, totsikus oad on mõnusas tomatimöksis, black pudding’u asemel on koduse verikäki lõigud, vitamiine saab kurgist, peekon on krõbe ja praekartul korralik. Vorst on pisut igavavõitu masstoodang, aga see väike virin on lihtlabane tähenärimine.
Põhjala Tap room
Peetri 5
Vahva husaar Eduard von Löwenstern, kelle äsja eesti keelde jõudnud mälestusi Pulss soojalt soovitab, pidas heaks hommikueineks söömaaega, kus rahvast palju ning šampanja ja hea burgunder voolavad ojadena. Nojah, husaarid on tänapäevaks ajalugu ja vaid vähesed saavad endale lubada nii tormilist hommikueinet. Aga äkki õlu või ka kolm? Miks ka mitte. Eriti pühapäeval.
Kui selline plaan tundub olevat teie tassike teed (või siis klaasike õlut), tasub seada sammud Noblessneri suunas. Seal asuva Põhjala pruulikoja mekituba pakub pühapäev läbi hommikusööke. No kes ütles, et hommikut ei või süüa lõuna või suisa õhtu ajal? Pealegi, Rambo hommikusöök, mis koosneb kahest munast, praetud kartulitest, võis praetud röstsaiast, peekonist, vorstist, veiserinnast, rebitud sealihast, hautatud ubadest ja gillitud tomatitest annab (15 eurot) juba tõsise lõuna mõõdu välja.
Ka pühapäeva esimeses pooles on Põhjala mekitoas lauad lookas ning ruumi täidab õllesaalile kohane sumin ja klaaside kõlin.
Tark mees taskus ehk telefoni tõlkeprogramm ütles hispaania keele mitteoskajale, et huevos divorciados (14) tähendab lahutatud mune. Peredraamat taldrikult otsida ei maksa, mune on lihtsalt kaks ja üks on kaetud punase, teine rohelise salsaga. Lisaks veel vorst, praekartulid ja maisitortilja. Ports on kopsakas ja maitsev, kuid võrreldes homikusöögimenüü teiste pakkumistega pisut ülehinnatud. Kas või Ameerika hommikusöök (9), kus taldrikul kaks muna, peekon, praekartul ja röstsai, pakub paremat hinna ja toidukoguse suhet. Ka suitsuliha panniroog (12.50) on suurepärane valik.
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Teised uudised
Vägev Vektor
Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatleb, kuidas kontorimööblit valmistanud Kooperaatori kolossist on võrsunud kontoreid, aga ka kortereid mahutav Vektor. Nõukogude aja idealismi,…
Kristjan JÄRVANIGA läbi linna
Ajakirja PULSS väljaandja Andres Peets käis varakevadel Tallinna abilinnapeaks saanud Kristjan Järvaniga juttu ajamas. Võeti ette ka ühine jalutuskäik läbi…
Agulipoisist suurlinna
Elust ja ilukirjandusest on teada, et agulist kesklinna kolimine tähendab mitte ainult aadressi, vaid kogu eluolu muutust. Kombed on teised,…
Antti NOUSJOKI arvates ei pea linn muutuma, monumendiks, muuseumiks ega leinapaigaks
Soome arhitekt ja linnaruumi ekspert Antti Nousjoki, Ala arhitektide üks asutaja ja partner, räägib Tallinnast ja oma kahest siit arendatavast…
KIEK in de KÖK – kuulsaim, kõrgeim, vägevaim ja värskelt sisukas
Kiek in de Kök, Tallinna esimene suurtükitorn (1483) ja vanalinna tuntuimaid maamärke, kõrgeim kaitsetorn (50 m) ja moskoviitide rünnakute korral linna…
Ulakalt moodne (EUR-)AASIA
Mis kargab teile esimesena pähe, kui kuulete sõna „uma“? Kes võru keelt kõnelevad, need teavad kohe, et „oma“. Uma on…